Capitulu I Sisca

Descargar como docx, pdf o txt
Descargar como docx, pdf o txt
Está en la página 1de 10

LIAN MAKLOKE

i
INDISE

LIAN MAKLOKE..........................................................................................................................i
INDISE...........................................................................................................................................ii
CAPITULU I..................................................................................................................................1
MATA-DALAN..........................................................................................................................1
1.1 INTRODUSAUN.........................................................................................................1
1.2 FORMULASAUN PROBLEMA....................................................................................1
1.3 OBJETIVU........................................................................................................................1
1.4 BENEFISIU......................................................................................................................2
1.5 AREAL LIMITASAUN...................................................................................................2
CAPITULU II................................................................................................................................3
EXPLIKASAUN.........................................................................................................................3
2.1 DEFINISAUN...................................................................................................................3
2.2 MISAUN NO VIZAUN....................................................................................................5
KAPITULU III...............................................................................................................................7
3.1 KONKLUZAUN...............................................................................................................7
3.2 REKOMENDASAUN......................................................................................................7
3.3 SUJESTAUN.....................................................................................................................7
BIBLIOGRAFIA..................................................................................................................................8

ii
CAPITULU I
MATA-DALAN
1.1 INTRODUSAUN
Saude sai hanesan fator ida ne’ebe importante mos iha ita nia moris tamba ne’e ita tenki
promove saúde ba ema hotu no eduka ema sira atu bele hatene moris saudavel hodi bele halo
sidadaun sira iha vontade ne’ebe as hodi kuidadu nafatin sira nia saude liu buat hotu-hotu.
Tamba ne’e mak ONU kria organizasaun mundia da saude(OMS) hodi bele tau matan ba iha
nasaun sira hodi bele ajuda bainhira nasaun ne’e presija.

Iha ita nia nasaun timor-leste tinan-tinan governu aprova orsamentu ne’ebe bo’ot ba iha
area sauda nian hodi bele koloka ba iha ospital sira iha distritu tomak no halo programa balun
hanesa servisu integradu saude komunitaria(SISCA) ne’ebe kria ona iha 2008 ho objetivu atu
bele besik liu ba komunidade hodibele promove saude ba iha komunidade iha aldeia ka suku
sira hodi fo asistensia no informasaun ba iha komunidade atu sira bele hatene oinsa atu moris
saudavel atu nune’e bele hado’ok sira nia an husi moras.

Iha traballu ida ne’e hau sei esplika liu kona-ba SISCA nia servisu hodi fo asistensia no
informasaun ba iha komunidade sira iha area rural.

1.2 FORMULASAUN PROBLEMA


 Saida mak Sistema Integradu Saude Comunitaria(SISCA)
 Oinsa ho komunidade nia suporta no kontribuisaun ba iha programa SISCA?
 Tamba saida mak tenke iha SISCA?

1.3 OBJETIVU

 Atu bele hatene klean liu kona ba SISCA.


 Atu hatene SISCA nia papel importante iha komunidade.
 Atu hatene mudansa saida mak akontese iha komunidade antes no depois de SISCA

1
1.4 BENEFISIU
 Bele hatene klean liu kona-ba SISCA nia servisu
 Ita bele hatene katak iha area rural sira mos iha mos pesoal saude.

1.5 AREAL LIMITASAUN


Sisca so bele deit halao nia servisu iha aldeia ka suku sira ne’ebe susar atu hetan asesu ba
iha ospital ka postu saude sira.

2
CAPITULU II
EXPLIKASAUN
2.1 DEFINISAUN
sistema integradu saude comunitaria(SISCA) mak nu’udar pakote servisu saúde integradu
komunitaria ne’ebe komunidade nivel suku organiza, mobiliza, no hamutuk ho SSK.

programa ne’e kria iha tinan 2008 hodi bele hamenus problema sira ne’ebe mosu iha
komunidade liu-liu ba sira ne’ebe iha area rural sira hanesan distansia ne’ebe do’ok entre sira nia
aldeia ho ospital, laiha postu da saude, fo informasaun ba komunidade sira atu bele hatene moris
saudavel no livre husis moras. Alende ne’e mos iha fatin sira ne’ebe iha komunidade 150 ba
leten hanesan(merkadu,prizaun no kolejiu) ne’ebe susar atu hetan asesu ba postu saude sira ka
ospital mos iha direitu atu hetan tratamentu ka informasaun ba promosaun saúde husi pessoal
saude SISCA nian.

Programa SISCA ne’e diak tamba bele hamenus mortalidade ne’ebe kauza husi falta
koñesimentu husi komunidade oinsa atu moris hijiene no saudavel, inan-isin rua sira bele lakon
nia oan no mos sira mos bele mate tamba do’ok husi postu saude sira ka ospital no mos estrada
ne’ebe la diak hodi kauza ambulansia sira dalaruma too tarde iha fatin ka labele ba iha fatin
ne’eba.

Nu’udar servisu komunitariu SISCA tenke halao nia servisu iha komunidade nia le’et liu
husi fatin ne’ebe determina ona husi sefi suku no sefi aldeia sira atu nene’e sira bele fo
atendimentu ne’ebe lais ba komunidade sira.

SISCA sai hanesan organizasaun saúde nian ne’ebe ho nia objetivu:


1. Atu hadia assesu ba saúde iha komunidade iha areas rurais
2. Atu hasae kobertura
3. Atu hametin partisipasaun komunidade
4. Atu hadia kualidade servisu
5. Hametin kordenasaun ho parseiru suporta SISCA.

3
SISCA mos nafatin halo aktividade sosial ho komunidadeliu husi hametin kordenasaun
ho parseirus suporta sira hodi kria grupu alvu ba iha sira nia aktividade hanesan grupu alvu no
grupu risku

Grupu sira ne’ebe mak tama iha grupu alvu mak hanesan:
 Grupu inan isin rua
 Inan pos partus
 Grupu inan idade reprodutiva
 Grupu labarik sira hanesan labarik menus husi tinan ida
 Grupu labarik sira menus husi tinan lima

Grupu sira ne’ebe mak tama iha grupu risku mak:


 Familia ho membrus hetan moras Tbc
 Familia ho membrus hetan moras lepra,HIV/SIDA
 Idozus
 Ema ho defisiensia
 Populsaun iha fatin ne’ebe saneamentu la diak,nst

2.1.1 METAS NO OBJETIVU ESTRATEJIKU SIRA


Metas ne’ebe SISCA rasik lori mak atu hadia estadu saúde individual, familia no
komunidade nian iha moris saudável iha Timor-Leste, liu-liu iha areas rurais. Tamba ita hatene
katak iha tinan hirak liu ba depois mosu siska dalabarak ita hare ema barak ladun iha
koñesimentu kona-ba oinsa atu moris saudavel no hadook an husi moras sira liu-liu ba labarik
sira ne’ebe isin molik deit bainhira halimar no han hahan ne’ebe foer ona no ema barak mak
moras dalaruma la hetan tratamentu ba nia saúde tamba do’ok husi postu saúde no ospital sira no
dalabarak sira mos fiar deit ba matan dook sira no lakoi ba halo tratamentu. Inan isin rua sira
mos dala barak hetan abortu tamba la iha konesimentu atu kuidadu feto ne’ebe iha sira nia kabun
ho tan ne’e pesoal SISCA sira bele hakbesik liu ba komunidade sira hodi fo informasaun no
hala’o konsulta no tratamentu maske ita hotu hatene katak sistema saude iha ita nia rai sei menus

4
liu maibe sira ho sira nia metas no prinsipiu ida katak “husi komunidade, ho komunidade, no
ba komunidade”.
2.2 MISAUN NO VIZAUN

2.3 MEZAS SISCA


Iha SISCA sira aplika sistema ida ho naran sistema asistensia meja 6 ne’ebe sai hanesan sistema
ida ne’ebe mak hodi fahe moras sira ba iha kategoria 6

Meza sira ne’e nia funsaun hodi fahe moras sira ba iha kaategoria ida-idak nian. Meza sira mak
hanesan:

Meza I
 Registu dadus baziku husi(voluntariu ka PSF)
 Registu ba labarik
 Registu ina isin rua
 Registu geral
 Mapa saude suku
 Dadus baziku/registu ba utentes (Total populasaun tuir klasifikasaun)

Meza II
 Asistensia nutrisaun
 Tetu todan
 Sukat LILA

Meza III
 Asistensia saude inan isin rua no labarik
 Prenche LISIO
 KAN( fulan 4, 6, 7, 8, no 9)
 PNC (Loron 1, 3, no 7)
 IMCI

5
 Planeamentu Familiar
 Imunizasaun (labarik no inan isin rua)

Meza IV
 Higiene pesoal no saneamentu(voluntariu ka PSF)
 Higiene pesoal
 Saneamentu
 Uma saudavel

Meza V
 Asistensia saúde (pesoal saúde)
 TBC
 Malaria
 Lumbriga
 Moras seluk

Meza VI
 Promosaun no edukasaun saúde(voluntariu no pesoal saude) bazeia ba pakote servisu
baziku
 Moras
 Demonstrasaun tein
 Loke Filme
 Halo jogus(ular tanga,nst)
 Musoka
 Simulasi

Sistem Referal mak sistema ida ne’ebe pesoal sisca uza bainhira moras ne’e todan sei
tranfere liu ba iha SSK ospital ne’ebe besik hodi bele hetan tratamentu intensivu iha ne’eba.
Tamba ne’e mak presija involvimentu komunidade sira nia hodi nune’e aktividade sira ne’e bele
lao ho diak liu husi “komisaun Jestaun Prograna Nivel Suku”.

6
KAPITULU III
LIAN MAKTAKA
3.1 KONKLUZAUN
SISCA mak programa husi SSK nia ne’ebe fo solusaun ba komunidade sira iha area rural
sira tamba sira bele asesu tratamentu husi pesoal saude nia no mos hetan informasaun oinsa atu
moris saudavel, higiene no hadok an husi moras.

SISCA nia prezensa fo mudansa bo’ot ba hanoin husi komunidade sira, hamenus mal
nutrisaun,abortu, no mos ema moras kaman sira la presija lao do’ok hodi hetan tratamentu.

3.2 REKOMENDASAUN

3.3 SUJESTAUN
Atu iha sistema saude ne’ebe mak diak ministru saúde tenke aumenta pesoal sira no
intrumentu ka materia sira ho tan tranporte atu nune’e pesoal saúde ne’ebe involve an iha SISCA
bele halo sira nia servisu ho diak.

Iha se bele tau pesoal saúde permanente iha kada aldeia ka suku hodi bele fo asistenis
urjente ba komunidade sira.

7
BIBLIOGRAFIA

También podría gustarte