Capitulu I Sisca
Capitulu I Sisca
Capitulu I Sisca
i
INDISE
LIAN MAKLOKE..........................................................................................................................i
INDISE...........................................................................................................................................ii
CAPITULU I..................................................................................................................................1
MATA-DALAN..........................................................................................................................1
1.1 INTRODUSAUN.........................................................................................................1
1.2 FORMULASAUN PROBLEMA....................................................................................1
1.3 OBJETIVU........................................................................................................................1
1.4 BENEFISIU......................................................................................................................2
1.5 AREAL LIMITASAUN...................................................................................................2
CAPITULU II................................................................................................................................3
EXPLIKASAUN.........................................................................................................................3
2.1 DEFINISAUN...................................................................................................................3
2.2 MISAUN NO VIZAUN....................................................................................................5
KAPITULU III...............................................................................................................................7
3.1 KONKLUZAUN...............................................................................................................7
3.2 REKOMENDASAUN......................................................................................................7
3.3 SUJESTAUN.....................................................................................................................7
BIBLIOGRAFIA..................................................................................................................................8
ii
CAPITULU I
MATA-DALAN
1.1 INTRODUSAUN
Saude sai hanesan fator ida ne’ebe importante mos iha ita nia moris tamba ne’e ita tenki
promove saúde ba ema hotu no eduka ema sira atu bele hatene moris saudavel hodi bele halo
sidadaun sira iha vontade ne’ebe as hodi kuidadu nafatin sira nia saude liu buat hotu-hotu.
Tamba ne’e mak ONU kria organizasaun mundia da saude(OMS) hodi bele tau matan ba iha
nasaun sira hodi bele ajuda bainhira nasaun ne’e presija.
Iha ita nia nasaun timor-leste tinan-tinan governu aprova orsamentu ne’ebe bo’ot ba iha
area sauda nian hodi bele koloka ba iha ospital sira iha distritu tomak no halo programa balun
hanesa servisu integradu saude komunitaria(SISCA) ne’ebe kria ona iha 2008 ho objetivu atu
bele besik liu ba komunidade hodibele promove saude ba iha komunidade iha aldeia ka suku
sira hodi fo asistensia no informasaun ba iha komunidade atu sira bele hatene oinsa atu moris
saudavel atu nune’e bele hado’ok sira nia an husi moras.
Iha traballu ida ne’e hau sei esplika liu kona-ba SISCA nia servisu hodi fo asistensia no
informasaun ba iha komunidade sira iha area rural.
1.3 OBJETIVU
1
1.4 BENEFISIU
Bele hatene klean liu kona-ba SISCA nia servisu
Ita bele hatene katak iha area rural sira mos iha mos pesoal saude.
2
CAPITULU II
EXPLIKASAUN
2.1 DEFINISAUN
sistema integradu saude comunitaria(SISCA) mak nu’udar pakote servisu saúde integradu
komunitaria ne’ebe komunidade nivel suku organiza, mobiliza, no hamutuk ho SSK.
programa ne’e kria iha tinan 2008 hodi bele hamenus problema sira ne’ebe mosu iha
komunidade liu-liu ba sira ne’ebe iha area rural sira hanesan distansia ne’ebe do’ok entre sira nia
aldeia ho ospital, laiha postu da saude, fo informasaun ba komunidade sira atu bele hatene moris
saudavel no livre husis moras. Alende ne’e mos iha fatin sira ne’ebe iha komunidade 150 ba
leten hanesan(merkadu,prizaun no kolejiu) ne’ebe susar atu hetan asesu ba postu saude sira ka
ospital mos iha direitu atu hetan tratamentu ka informasaun ba promosaun saúde husi pessoal
saude SISCA nian.
Programa SISCA ne’e diak tamba bele hamenus mortalidade ne’ebe kauza husi falta
koñesimentu husi komunidade oinsa atu moris hijiene no saudavel, inan-isin rua sira bele lakon
nia oan no mos sira mos bele mate tamba do’ok husi postu saude sira ka ospital no mos estrada
ne’ebe la diak hodi kauza ambulansia sira dalaruma too tarde iha fatin ka labele ba iha fatin
ne’eba.
Nu’udar servisu komunitariu SISCA tenke halao nia servisu iha komunidade nia le’et liu
husi fatin ne’ebe determina ona husi sefi suku no sefi aldeia sira atu nene’e sira bele fo
atendimentu ne’ebe lais ba komunidade sira.
3
SISCA mos nafatin halo aktividade sosial ho komunidadeliu husi hametin kordenasaun
ho parseirus suporta sira hodi kria grupu alvu ba iha sira nia aktividade hanesan grupu alvu no
grupu risku
Grupu sira ne’ebe mak tama iha grupu alvu mak hanesan:
Grupu inan isin rua
Inan pos partus
Grupu inan idade reprodutiva
Grupu labarik sira hanesan labarik menus husi tinan ida
Grupu labarik sira menus husi tinan lima
4
liu maibe sira ho sira nia metas no prinsipiu ida katak “husi komunidade, ho komunidade, no
ba komunidade”.
2.2 MISAUN NO VIZAUN
Meza sira ne’e nia funsaun hodi fahe moras sira ba iha kaategoria ida-idak nian. Meza sira mak
hanesan:
Meza I
Registu dadus baziku husi(voluntariu ka PSF)
Registu ba labarik
Registu ina isin rua
Registu geral
Mapa saude suku
Dadus baziku/registu ba utentes (Total populasaun tuir klasifikasaun)
Meza II
Asistensia nutrisaun
Tetu todan
Sukat LILA
Meza III
Asistensia saude inan isin rua no labarik
Prenche LISIO
KAN( fulan 4, 6, 7, 8, no 9)
PNC (Loron 1, 3, no 7)
IMCI
5
Planeamentu Familiar
Imunizasaun (labarik no inan isin rua)
Meza IV
Higiene pesoal no saneamentu(voluntariu ka PSF)
Higiene pesoal
Saneamentu
Uma saudavel
Meza V
Asistensia saúde (pesoal saúde)
TBC
Malaria
Lumbriga
Moras seluk
Meza VI
Promosaun no edukasaun saúde(voluntariu no pesoal saude) bazeia ba pakote servisu
baziku
Moras
Demonstrasaun tein
Loke Filme
Halo jogus(ular tanga,nst)
Musoka
Simulasi
Sistem Referal mak sistema ida ne’ebe pesoal sisca uza bainhira moras ne’e todan sei
tranfere liu ba iha SSK ospital ne’ebe besik hodi bele hetan tratamentu intensivu iha ne’eba.
Tamba ne’e mak presija involvimentu komunidade sira nia hodi nune’e aktividade sira ne’e bele
lao ho diak liu husi “komisaun Jestaun Prograna Nivel Suku”.
6
KAPITULU III
LIAN MAKTAKA
3.1 KONKLUZAUN
SISCA mak programa husi SSK nia ne’ebe fo solusaun ba komunidade sira iha area rural
sira tamba sira bele asesu tratamentu husi pesoal saude nia no mos hetan informasaun oinsa atu
moris saudavel, higiene no hadok an husi moras.
SISCA nia prezensa fo mudansa bo’ot ba hanoin husi komunidade sira, hamenus mal
nutrisaun,abortu, no mos ema moras kaman sira la presija lao do’ok hodi hetan tratamentu.
3.2 REKOMENDASAUN
3.3 SUJESTAUN
Atu iha sistema saude ne’ebe mak diak ministru saúde tenke aumenta pesoal sira no
intrumentu ka materia sira ho tan tranporte atu nune’e pesoal saúde ne’ebe involve an iha SISCA
bele halo sira nia servisu ho diak.
Iha se bele tau pesoal saúde permanente iha kada aldeia ka suku hodi bele fo asistenis
urjente ba komunidade sira.
7
BIBLIOGRAFIA