Dominica: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
| (ei näidata 11 kasutaja 24 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
| riiginimi = Dominica Ühendus |
| riiginimi = Dominica Ühendus |
||
| omastav = Dominica |
| omastav = Dominica |
||
| |
| nimi1_keel = inglise | nimi1 = Commonwealth of Dominica |
||
| mis_lipp = |
| mis_lipp = |
||
| mis_vapp = |
| mis_vapp = |
||
| vapp = Coat of arms of Dominica.svg |
|||
| vapi_laius = 100px |
| vapi_laius = 100px |
||
| asendikaart = Dominica in its region.svg |
| asendikaart = Dominica in its region.svg |
||
| 11. rida: | 12. rida: | ||
| ametlik_keel = |
| ametlik_keel = |
||
| pealinn = [[Roseau]] |
| pealinn = [[Roseau]] |
||
| riigipea_ametinimi = |
| riigipea_ametinimi = president |
||
| riigipea_nimi = [[ |
| riigipea_nimi = [[Sylvanie Burton]] |
||
| valitsusjuhi_ametinimi = |
| valitsusjuhi_ametinimi = peaminister |
||
| valitsusjuhi_nimi = [[Roosevelt Skerrit]] |
| valitsusjuhi_nimi = [[Roosevelt Skerrit]] |
||
| pindala = |
| pindala = 751 |
||
| pindala_viide = <ref>[http://www.dominica.gov.dm/about-dominica/country-profile Dominica valitsuse koduleht]</ref> |
|||
| rahvaarv = 71293 |
|||
| |
| rahvaarv = |
||
| rahvaarv_seis = |
|||
| rahvaarv_viide = <ref>Esialgsed rahvaloenduse andmed. [http://www.geohive.com/cntry/dominica.aspx GeoHive]. Vaadatud 19.03.2015.</ref> |
|||
| rahvaarv_viide = |
|||
| iseseisvus = [[3. november|3. novembril]] [[1978]] |
| iseseisvus = [[3. november|3. novembril]] [[1978]] |
||
| valuuta = [[Ida-Kariibi |
| valuuta = [[Ida-Kariibi dollar]] (XCD) |
||
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] −4 |
| ajavöönd = [[maailmaaeg]] −4 |
||
| hümn = [[Isle of Beauty, Isle of Splendour]] |
| hümn = [[Isle of Beauty, Isle of Splendour]] |
||
| 33. rida: | 35. rida: | ||
}} |
}} |
||
'''Dominica''' on |
'''Dominica''' (ametlikult '''Dominica Ühendus''', [[inglise keel]]es ''Commonwealth of Dominica'') on samanimelisel saarel paiknev [[saareriik]] [[Põhja-Ameerika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] vahel Ida-Kariibi regioonis [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]]. See oli [[2017]]. aasta seisuga [[pindala]]lt maailma suurim riik, mille [[elanike arv]] on alla 100 000. |
||
[[Pilt:Dominica kaart.png| |
[[Pilt:Dominica kaart.png|pisi|Dominica kaart]] |
||
==Nimi== |
|||
Dominica nimi on tulnud [[ladina keel|ladinakeelsest]] terminist "dies Dominica", [[hispaania keel]]es "Domingo", mis tähendab [[pühapäev]]a, [[eesti keel]]es sõnasõnaliselt Issanda päeva. Saare avastas [[Christoph Kolumbus]] ühel [[1493]]. aasta pühapäevasel päeval.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade">{{Netiviide |url=https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/do.html |pealkiri=USA Luure Keskagentuuri ülevaade. |vaadatud=2017-09-17 |arhiivimisaeg=2016-01-30 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20160130092354/https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/do.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |
|||
==Asend== |
|||
Dominica asub [[Põhja-Ameerika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] vahel [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]] [[Guadeloupe]]'ist 48 km lõunakagus ja [[Martinique]]'ist 40 km [[loe|loodes]]. Dominicat eraldab Guadeloupe'ist Dominica väin ja Martinique'ist Martinique'i väin. Riigist [[ida|itta]] jääb [[Atlandi ookean]] ja [[lääs|läände]] [[Kariibi meri]]. |
|||
Riigi rannajoone kogupikkus on 148 kilomeetrit.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> Pikim vahemaa saarel [[põhi|põhjast]] [[lõuna]]sse on 47 kilomeetrit ja idast läände 26 kilomeetrit.<ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Dominica-LOCATION-SIZE-AND-EXTENT.html Ülevaade Dominicast.]</ref> |
|||
==Loodus== |
|||
[[Pilt:Dominica_boiling_lake.jpg|pisi| [[Kuumaveeallikas]] Boiling Lake]] |
|||
Dominica saar on mägine ja valdavalt kaetud troopilise [[vihmamets]]aga. |
|||
===Pinnamood=== |
|||
Dominica saar on geoloogiliselt noor, olles tekkinud umbes 26 miljonit aastat tagasi. Saar on vulkaaniline ning paikneb kahe tektoonilise [[laam|laama]] kokkupuutekohal. Saarel kulgeb põhjast lõunasse mäeahelik, mida saare keskosas läbib Layou jõeorg. Riigi kõrgeim koht on [[Morne Diablotins]]i mägi (1447 m). Saare [[edel]]aosas asub kustunud [[vulkaan]]i kaldeera. [[1997]] purskus Morne Watti vulkaanist välja tuhapilv. |
|||
===Veestik=== |
|||
Saarel asub maailma suuruselt teine [[kuumaveeallikas]] Boiling Lake ja efektne Trafalgari juga. Dominicas asub 365 [[jõgi|jõge]] või [[oja]]. Neist pikim on Layou jõgi, mille pikkus on 17 kilomeetrit ja [[valgla]] hõlmab 70 km².<ref>Nicolas R. Dalezios. "Environmental Hazards Methodologies for Risk Assessment and Management." 2017.</ref> |
|||
===Taimestik=== |
|||
[[Pilt:Layou_River.jpg|pisi|Layou jõgi on riigi pikim jõgi]] |
|||
Mägisel saarel kasvab [[vihmamets]], kus leidub palju haruldasi taime- ja loomaliike. Mets hõlmas [[2015]]. aastal riigi pindalast 57,77%, kuid [[1990]]. aastal oli metsa all riigi territooriumist 66,67%.<ref>[http://www.indexmundi.com/facts/dominica/indicator/AG.LND.FRST.ZS Ülevaade Dominica metsadest.]</ref> Riigi looduses on teada 1228 liiki kõrgemaid taimi.<ref>[https://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Dominica.htm Ülevaade Dominica loodusest.]</ref> |
|||
===Loomastik=== |
|||
Dominical on kirjeldatud nelja liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: maailmas kriitilises seisundis olev ''Leptodactylus fallax'', ohustatud ''Eleutherodactylus amplinympha'', ''Eleutherodactylus johnstonei'' ja ''Eleutherodactylus martinicensis''.<ref>{{Netiviide |url=http://amphibiaweb.org:8000/index.html |pealkiri=Maailma kahepaiksete andmebaas. |vaadatud=2017-09-17 |arhiivimisaeg=2016-10-13 |arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20161013092052/http://amphibiaweb.org:8000/index.html |url-olek=ei tööta }}</ref> |
|||
Dominica looduses leidub 17 liiki [[roomajad|roomajaid]].<ref name="Ülevaade Dominica elusloodusest">[http://www.avirtualdominica.com/project/wildlife/ Ülevaade Dominica elusloodusest.]</ref> Riigi looduses on kirjeldatud viit [[endeem]]set roomajaliiki: ''Alsophis sibonius'', ''Ameiva fuscata'', ''Anolis oculatus'', ''Mabuya dominicana'' ja ''Typhlops dominicanus''.<ref>[http://lntreasures.com/dominicar.html Ülevaade Dominica endeemsetest roomajatest.]</ref> Dominicas ei leidu [[mürkmadu]]sid. |
|||
Riigis on kirjeldatud 196 liiki linde, kellest 2 on endeemsed.<ref>[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=DM&list=howardmoore Denis Lepage. Dominica. Avibase.]</ref> Endeemne [[keiser-amatsoonpapagoi]] on Dominica rahvuslind, keda kujutatakse riigi vapil ja lipul. Teine ainult Dominicas leiduv endeemne linnuliik on sinipea-amatsoonpapagoi. |
|||
Riigis on kirjeldatud 18 liiki maismaaimetajaid, kellest 10 liiki on [[käsitiivalised|käsitiivalisi]].<ref name="Ülevaade Dominica elusloodusest"/> Põlistest maismaaimetajatest leidub saarel [[aguuti]]t ja üht opossumiliiki. Mereimetajatest on riigi rannikuvetes kohatud 16 liigi esindajaid. |
|||
===Keskkonnakaitse=== |
|||
Dominica tõsisemad keskkonnaprobleemid on<ref>National environmental summary commonwealth of Dominica. ÜRO keskkonnaprogramm. 2010</ref> |
|||
*kliimamuutusest tingitud probleemid, |
|||
*maa ebatõhus kasutamine, |
|||
*mullakihi erodeerumine, |
|||
*maismaa bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, |
|||
*rannikuala erodeerumine, |
|||
*ebatõhus prügimajandus, |
|||
*ebatõhus fossiilse energia kasutus. |
|||
Dominicas asub [[1975]]. aastal rajatud Morne Trois Pitonsi rahvuspark, mille pindala on 68,57 ruutkilomeetrit. [[1986]] rajati Cabritsi rahvuspark ainulaadse kindluse, troopilise vihmametsa ja [[märgala]]de kaitseks. Roseaus asub [[botaanikaaed]]. |
|||
=== Kliima === |
|||
Dominical valitseb [[troopiline kliima]], [[jaanuar]]ist [[aprill]]ini on kuiv aastaaeg. Suvel on keskmine temperatuur +28 °C ja talvel +25 °C. Suve teine pool on riigis eriti sademeterohke. |
|||
Dominicat laastavad sageli [[orkaan]]id. [[1979]] laastas riiki orkaan David ja 2015 troopiline torm Erika. |
|||
==Riigikord== |
|||
Dominica on parlamentaarne vabariik. [[Täidesaatev võim]] kuulub presidendile, kelle valib parlament ametisse viieaastaseks ametiajaks. President määrab ametisse peaministri. |
|||
[[Seadusandlik võim]] kuulub ühekojalisele parlamendile, kuhu kuulub 32 liiget, kes valitakse ametisse viieaastaseks ametiajaks. 21 liiget saavad parlamenti valimiste järel enamushäältega, 9 senaatorit määrab parlament ja lisaks on ametis veel parlamendi spiiker ja parlamendi kantselei direktor (''Clerk of the House''). |
|||
2014 parlamendivalimistel sai Dominica Tööpartei parlamendis 15 ja Dominica Ühinenud Tööpartei 6 kohta. |
|||
Riigi kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi Ülemkohus. |
|||
Dominica põhiseadus jõustus 1978. aastal. |
|||
Dominica peab [[Venezuela]]ga vaidlust Avesi saare territoriaalmere üle. |
|||
==Haldusjaotus== |
|||
Elanike arvult on Dominica suurim [[linn]] pealinn [[Roseau]]. Riigis on kokku 17 linna. |
|||
[[Fail:Dominica, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Dominica vallad]] |
|||
Dominica jaguneb 10 vallaks (''parish''): |
|||
* [[Saint Andrew' vald (Dominica)|Saint Andrew' vald]] |
|||
* [[Saint Davidi vald (Dominica)|Saint Davidi vald]] |
|||
* [[Saint George'i vald (Dominica)|Saint George'i vald]] |
|||
* [[Saint Johni vald (Dominica)|Saint Johni vald]] |
|||
* [[Saint Josephi vald (Dominica)|Saint Josephi vald]] |
|||
* [[Saint Luke'i vald]] |
|||
* [[Saint Marki vald (Dominica)|Saint Marki vald]] |
|||
* [[Saint Patricki vald (Dominica)|Saint Patricki vald]] |
|||
* [[Saint Pauli vald (Dominica)|Saint Pauli vald]] |
|||
* [[Saint Peteri vald (Dominica)|Saint Peteri vald]] |
|||
Saint Andrew vald on pindalaga 178,2 km², Saint Luke'i vald 7,7 km². |
|||
== Rahvastik == |
|||
Dominica on rahvaarvult Ida-Kariibi regiooni neljas saar. Esimene rahvaloendus peeti [[1871]] ja keskmiselt korraldatakse rahvaloendusi iga 10 aasta järel. 74% elanikest on mustanahalised. Riigis elab veel [[kariibid|kariibe]], valgenahalisi ja segarassi esindajaid. Pealinn Roseau asub saare edelakaldal. |
|||
===Rahvaarv=== |
|||
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Dominicas kokku 71 293 inimest, neist pealinnas Roseaus 15 035.<ref>Dominica 2011. aasta rahvaloenduse esialgsed tulemused.</ref> Riigi suurim rahvaarv tuvastati [[1981]] rahvaloenduse andmetel, mil Dominicas elas 73 795 elanikku. |
|||
Dominica rahvastikku arvestatakse institutsionaalseks ja mitteinstitutsionaalseks elanikkonnaks. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli mitteinstitutsionaalseid elanikke 70 739 ja institutsionaalseid 554. |
|||
===Demograafilised näitajad=== |
|||
Võrreldes 2001. aasta rahvaloendusega vähenes Dominica rahvastik 2011. aastaks 0,07% aastas. Kui Roseaus elab 100 naise kohta 96 meest, siis Saint Davidi vallas elab 100 naise kohta 116 meest. |
|||
Kui 2011. aastaks kasvas Saint George'i valla elanikkond võrreldes 2001. aastaga 15,4%, siis Saint Davidi valla elanikkond vähenes 11% ja Saint Patricku valla elanikkond 10,3%. |
|||
Tihedaim asustus on Saint George'i ja hõredaim Saint Peteri vallas. |
|||
===Keeled=== |
|||
Riigi ametlik keel on inglise keel. Osa elanikkonnast räägib kohalikku kreooli keelt (''kwéyòl'', ''patwa''). |
|||
===Religioon=== |
|||
2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Dominica elanikkonnast 61% [[katoliiklus|katoliiklased]], 6% [[adventistid]] ja 3,7% [[metodistid]]. |
|||
Katoliiklik Roseau piiskopkond moodustati [[1850]]. [[2014]] seisuga oli riigis 15 katoliku kogudust, ilmikpreestreid oli 15 ja [[regulaarvaimulik]]ke 12.<ref>[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/drose.html Roseau piiskopkonna statistika. Catholic-Hierarchy.]</ref> |
|||
== Riigikaitse == |
|||
Dominical puudub kaitsevägi ja riik kuulub [[1982]] loodud regionaalsesse julgeolekusüsteemi. Riigis on politseiamet, mille koosseisu kuuluvad eriüksus ja rannavalve. |
|||
== Majandus == |
|||
Dominica peamised majandusharud on [[turism]] ja [[banaan]]ikasvatus.<ref name="USA Luure Keskagentuuri ülevaade"/> Valitsus alustas [[2003]] majanduse restruktureerimist, tühistas hinnakontrolli ja erastas riikliku banaanikasvatuse ettevõtte. Valitsus propageerib riiki kui [[ökoturism]]i sihtkohta. |
|||
[[2016]] hõlmas teenindussektor riigi SKP-st pea 70%, tööstussektor 15% ja põllumajandus 15%. |
|||
Riigi peamised ekspordiartiklid on banaanid ja muud puuviljad, peamised impordiartiklid tööstustooted, masinad ja keemiatööstuse tooted. 2015 olid Dominica peamised ekspordipartnerid [[Jaapan]] (37,9%), [[Jamaica]] (18,9%), [[Antigua ja Barbuda]] (10,4%) ning [[Trinidad ja Tobago]] (6,2%). Riigi peamised impordipartnerid olid Jaapan (42,2%), Trinidad ja Tobago (17,1%), [[Ameerika Ühendriigid]] (11,9%) ning [[Hiina]] (6,1%). |
|||
== Taristu == |
|||
2010. aasta seisuga on Dominica maanteede kogupikkus 1512 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 762 kilomeetrit. Riigis kehtib [[vasak- ja parempoolne liiklus|vasakpoolne liiklus]]. |
|||
Riigis on kaks lennujaama ([[Douglas-Charlesi lennujaam]], [[Canefieldi lennujaam]]). Peamised [[sadam]]ad on Roseau ja Portsmouth. Ükski Dominica jõgi pole laevatatav. |
|||
== Ajalugu == |
|||
Dominica asustasid esmalt [[aravakid]] ja siis [[kariibid]], kes tundsid saart nimega Wai‘tu kubuli. Esimese eurooplasena jõudis sinna [[Christoph Kolumbus]] [[3. november|3. novembril]] 1493, kes nimetas Dominica nädalapäeva järgi, mil ta saare avastas (''dies Dominica'' on [[ladina keel]]es [[pühapäev]]). Aja jooksul tuli Dominicale juurde kariibe ümbruskonna saartelt, mida eurooplased koloniseerisid. [[Hispaanlased]] lahkusid saare isoleerituse ja kohalike elanike sõjakuse tõttu. |
|||
[[1632]] kuulutas [[Prantsusmaa]] Dominica oma valduseks. [[1642]] asus saarele [[misjonär]] Raymond Breton. [[1660]] leppisid Prantsusmaa ja [[Inglismaa]] kokku, et Dominica ja [[Saint Vincent]]i saarele ei rajata [[koloonia]]id, kuid [[1690]] rajasid prantslased Dominicale asunduse, britid aga Fort Shirley garnisoni. Prantslased tõid saarele [[Aafrika]]st orje, kes töötasid [[suhkruroog|suhkruroo]] istandustes. Sellel ajal arenes piirkonnas välja kreoolkeel. [[1727]] kuulutati Dominica Prantsusmaa kolooniaks. |
|||
[[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] järel [[1763]]. aastal läks saar [[Suurbritannia]] valdusse ja Dominical moodustati esimene esindusorgan. Prantslased üritasid aastatel [[1778]]– [[1805]] kolmel korral tulutult Dominicale tungida. 1805 rajati Dominical Briti koloonia. [[1834]] lõpetati kogu Briti impeeriumis [[orjandus]], [[1835]] pääsesid esimesed mustanahalised saare esindusorganisse ja [[1838]]. aastal sai saarel esimese Briti kolooniana seadusandliku võimu kohalik Aafrika päritolu elanikkonna enamus. [[1896]] kuulutati Dominica Briti kroonikolooniaks. [[1958]]–[[1962]] oli Dominica [[Lääne-India föderatsioon]]i provints. |
|||
Dominica iseseisvus 3. novembril 1978. [[1980]]. aastal sai Dominicas võimule esimene Kariibi regiooni naisvalitsusjuht [[Eugenia Charles]]. 1981 üritas ekspeaminister [[Patrick John]] palgasõdurite abiga võimu haarata. [[2000]]. aasta parlamendivalimiste järel moodustas valitsuse Dominica Tööpartei juht [[Roosevelt P. Douglas]], kes peatselt suri. Järgmine peaminister [[Pierre Charles]] suri [[2004]]. aastal, samast aastast on Dominica peaminister [[Roosevelt Skerrit]]. [[2013]]. aastast on president [[Charles Savarin]]. |
|||
== Eesti ja Dominica suhted == |
|||
[[Eesti]] ja Dominica sõlmisid [[diplomaatilised suhted]] [[13. veebruar]]il [[2007]].<ref>[http://vm.ee/et/uudised/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-dominica-uhendusega Eesti Välisministeeriumi pressiteade. 14. veebruar 2007]</ref> |
|||
== Haridus == |
|||
Riik võimaldab omandada ''offshore'' meditsiinialast kõrgharidust. |
|||
Dominicas on järgmised kõrgkoolid: |
|||
*Dominica riiklik kolledž |
|||
*Lääne-India ülikooli kampus |
|||
*All Saints meditsiiniülikool |
|||
*International University for Graduate Studies |
|||
*New Worldi ülikool |
|||
*Rossi meditsiiniülikool. |
|||
== Kultuur == |
|||
[[Pilt:Roseau_Virgin_Ln_-_Our_Lady_of_Fair_Haven_Cathedral_-_panoramio.jpg|pisi|Roseau katoliiklik katedraal]] |
|||
Dominica kultuuris on põimunud aafrika ja kariibi kultuuri mõjud. 1997. aastast korraldatakse riigis kreooli muusika festivale. [[1973]] moodustas Gordon Henderson kreoolimuusikat viljeleva ansambli Exile One. |
|||
Arhitektuuris põimuvad prantsuse ja inglise mõjud. Cabritsi rahvuspargis asuvad [[17. sajand]]i Briti garnisoni Fort Shirley müürid. Roseau katedraal valmis [[1916]]. |
|||
Roseaus asub Dominica muuseum. Riigi tähtsaimad [[raamatukogu]]d on Roseaus asuv avalik raamatukogu ja Portsmouthis asuv Rossi ülikooli raamatukogu. |
|||
Dominicast on pärit kirjanik [[Jean Rhys]]. |
|||
Dominica lähistel filmiti seiklusfilmi "[[Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst]]". |
|||
Riigi elanike populaarseim spordiala on [[kriket]]. Riigi suurim staadion on 12 000 pealtvaatajat mahutav Windsor Park. Dominica sportlased on osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996]]. aastast. Dominica kodakondsuse ostnud sportlased osalesid [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sotši]]s. |
|||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
==Välislingid== |
|||
{{vikisõnastik-tekstina}} |
|||
{{Rahvaste Ühendus}} |
{{Rahvaste Ühendus}} |
||
{{Ameerikariigid}} |
{{Ameerikariigid}} |
||
{{koord |
{{koord |type=country |region=DM |dim=50000}} |
||
[[Kategooria:Riigid]] |
[[Kategooria:Riigid]] |
||
[[Kategooria:Ameerika maad]] |
[[Kategooria:Ameerika maad]] |
||
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] |
[[Kategooria:Rahvaste Ühenduse maad]] |
||
[[Kategooria:Lääne-India]] |
|||
[[Kategooria:Dominica| ]] |
[[Kategooria:Dominica| ]] |
||
Viimane redaktsioon: 12. mai 2024, kell 08:35
|
Dominica Ühendus
| |||
 | |||
| Riigihümn | Isle of Beauty, Isle of Splendour | ||
|---|---|---|---|
| Pealinn | Roseau | ||
| Pindala | 751 km²[1] | ||
| Riigikeel | inglise | ||
| Rahvaarv |
74 656 (2023)[2]  | ||
| Rahvastikutihedus | 99,4 in/km² | ||
| President | Sylvanie Burton | ||
| Peaminister | Roosevelt Skerrit | ||
| Iseseisvus | 3. novembril 1978 | ||
| SKT |
0,563 mld $ (2017)[3] | ||
| SKT elaniku kohta |
6719 $ (2017)[4] | ||
| Valuuta | Ida-Kariibi dollar (XCD) | ||
| Ajavöönd | maailmaaeg −4 | ||
| Tippdomeen | .dm | ||
| ROK-i kood | DMA | ||
| Telefonikood | 1767 | ||
Dominica (ametlikult Dominica Ühendus, inglise keeles Commonwealth of Dominica) on samanimelisel saarel paiknev saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel Ida-Kariibi regioonis Väikestes Antillides. See oli 2017. aasta seisuga pindalalt maailma suurim riik, mille elanike arv on alla 100 000.
Nimi
[muuda | muuda lähteteksti]Dominica nimi on tulnud ladinakeelsest terminist "dies Dominica", hispaania keeles "Domingo", mis tähendab pühapäeva, eesti keeles sõnasõnaliselt Issanda päeva. Saare avastas Christoph Kolumbus ühel 1493. aasta pühapäevasel päeval.[5]
Asend
[muuda | muuda lähteteksti]Dominica asub Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel Väikestes Antillides Guadeloupe'ist 48 km lõunakagus ja Martinique'ist 40 km loodes. Dominicat eraldab Guadeloupe'ist Dominica väin ja Martinique'ist Martinique'i väin. Riigist itta jääb Atlandi ookean ja läände Kariibi meri.
Riigi rannajoone kogupikkus on 148 kilomeetrit.[5] Pikim vahemaa saarel põhjast lõunasse on 47 kilomeetrit ja idast läände 26 kilomeetrit.[6]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]
Dominica saar on mägine ja valdavalt kaetud troopilise vihmametsaga.
Pinnamood
[muuda | muuda lähteteksti]Dominica saar on geoloogiliselt noor, olles tekkinud umbes 26 miljonit aastat tagasi. Saar on vulkaaniline ning paikneb kahe tektoonilise laama kokkupuutekohal. Saarel kulgeb põhjast lõunasse mäeahelik, mida saare keskosas läbib Layou jõeorg. Riigi kõrgeim koht on Morne Diablotinsi mägi (1447 m). Saare edelaosas asub kustunud vulkaani kaldeera. 1997 purskus Morne Watti vulkaanist välja tuhapilv.
Veestik
[muuda | muuda lähteteksti]Saarel asub maailma suuruselt teine kuumaveeallikas Boiling Lake ja efektne Trafalgari juga. Dominicas asub 365 jõge või oja. Neist pikim on Layou jõgi, mille pikkus on 17 kilomeetrit ja valgla hõlmab 70 km².[7]
Taimestik
[muuda | muuda lähteteksti]
Mägisel saarel kasvab vihmamets, kus leidub palju haruldasi taime- ja loomaliike. Mets hõlmas 2015. aastal riigi pindalast 57,77%, kuid 1990. aastal oli metsa all riigi territooriumist 66,67%.[8] Riigi looduses on teada 1228 liiki kõrgemaid taimi.[9]
Loomastik
[muuda | muuda lähteteksti]Dominical on kirjeldatud nelja liiki kahepaikseid: maailmas kriitilises seisundis olev Leptodactylus fallax, ohustatud Eleutherodactylus amplinympha, Eleutherodactylus johnstonei ja Eleutherodactylus martinicensis.[10]
Dominica looduses leidub 17 liiki roomajaid.[11] Riigi looduses on kirjeldatud viit endeemset roomajaliiki: Alsophis sibonius, Ameiva fuscata, Anolis oculatus, Mabuya dominicana ja Typhlops dominicanus.[12] Dominicas ei leidu mürkmadusid.
Riigis on kirjeldatud 196 liiki linde, kellest 2 on endeemsed.[13] Endeemne keiser-amatsoonpapagoi on Dominica rahvuslind, keda kujutatakse riigi vapil ja lipul. Teine ainult Dominicas leiduv endeemne linnuliik on sinipea-amatsoonpapagoi.
Riigis on kirjeldatud 18 liiki maismaaimetajaid, kellest 10 liiki on käsitiivalisi.[11] Põlistest maismaaimetajatest leidub saarel aguutit ja üht opossumiliiki. Mereimetajatest on riigi rannikuvetes kohatud 16 liigi esindajaid.
Keskkonnakaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Dominica tõsisemad keskkonnaprobleemid on[14]
- kliimamuutusest tingitud probleemid,
- maa ebatõhus kasutamine,
- mullakihi erodeerumine,
- maismaa bioloogilise mitmekesisuse vähenemine,
- rannikuala erodeerumine,
- ebatõhus prügimajandus,
- ebatõhus fossiilse energia kasutus.
Dominicas asub 1975. aastal rajatud Morne Trois Pitonsi rahvuspark, mille pindala on 68,57 ruutkilomeetrit. 1986 rajati Cabritsi rahvuspark ainulaadse kindluse, troopilise vihmametsa ja märgalade kaitseks. Roseaus asub botaanikaaed.
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Dominical valitseb troopiline kliima, jaanuarist aprillini on kuiv aastaaeg. Suvel on keskmine temperatuur +28 °C ja talvel +25 °C. Suve teine pool on riigis eriti sademeterohke.
Dominicat laastavad sageli orkaanid. 1979 laastas riiki orkaan David ja 2015 troopiline torm Erika.
Riigikord
[muuda | muuda lähteteksti]Dominica on parlamentaarne vabariik. Täidesaatev võim kuulub presidendile, kelle valib parlament ametisse viieaastaseks ametiajaks. President määrab ametisse peaministri.
Seadusandlik võim kuulub ühekojalisele parlamendile, kuhu kuulub 32 liiget, kes valitakse ametisse viieaastaseks ametiajaks. 21 liiget saavad parlamenti valimiste järel enamushäältega, 9 senaatorit määrab parlament ja lisaks on ametis veel parlamendi spiiker ja parlamendi kantselei direktor (Clerk of the House).
2014 parlamendivalimistel sai Dominica Tööpartei parlamendis 15 ja Dominica Ühinenud Tööpartei 6 kohta.
Riigi kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi Ülemkohus.
Dominica põhiseadus jõustus 1978. aastal.
Dominica peab Venezuelaga vaidlust Avesi saare territoriaalmere üle.
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Elanike arvult on Dominica suurim linn pealinn Roseau. Riigis on kokku 17 linna.
Dominica jaguneb 10 vallaks (parish):
- Saint Andrew' vald
- Saint Davidi vald
- Saint George'i vald
- Saint Johni vald
- Saint Josephi vald
- Saint Luke'i vald
- Saint Marki vald
- Saint Patricki vald
- Saint Pauli vald
- Saint Peteri vald
Saint Andrew vald on pindalaga 178,2 km², Saint Luke'i vald 7,7 km².
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Dominica on rahvaarvult Ida-Kariibi regiooni neljas saar. Esimene rahvaloendus peeti 1871 ja keskmiselt korraldatakse rahvaloendusi iga 10 aasta järel. 74% elanikest on mustanahalised. Riigis elab veel kariibe, valgenahalisi ja segarassi esindajaid. Pealinn Roseau asub saare edelakaldal.
Rahvaarv
[muuda | muuda lähteteksti]2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Dominicas kokku 71 293 inimest, neist pealinnas Roseaus 15 035.[15] Riigi suurim rahvaarv tuvastati 1981 rahvaloenduse andmetel, mil Dominicas elas 73 795 elanikku.
Dominica rahvastikku arvestatakse institutsionaalseks ja mitteinstitutsionaalseks elanikkonnaks. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli mitteinstitutsionaalseid elanikke 70 739 ja institutsionaalseid 554.
Demograafilised näitajad
[muuda | muuda lähteteksti]Võrreldes 2001. aasta rahvaloendusega vähenes Dominica rahvastik 2011. aastaks 0,07% aastas. Kui Roseaus elab 100 naise kohta 96 meest, siis Saint Davidi vallas elab 100 naise kohta 116 meest.
Kui 2011. aastaks kasvas Saint George'i valla elanikkond võrreldes 2001. aastaga 15,4%, siis Saint Davidi valla elanikkond vähenes 11% ja Saint Patricku valla elanikkond 10,3%.
Tihedaim asustus on Saint George'i ja hõredaim Saint Peteri vallas.
Keeled
[muuda | muuda lähteteksti]Riigi ametlik keel on inglise keel. Osa elanikkonnast räägib kohalikku kreooli keelt (kwéyòl, patwa).
Religioon
[muuda | muuda lähteteksti]2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Dominica elanikkonnast 61% katoliiklased, 6% adventistid ja 3,7% metodistid.
Katoliiklik Roseau piiskopkond moodustati 1850. 2014 seisuga oli riigis 15 katoliku kogudust, ilmikpreestreid oli 15 ja regulaarvaimulikke 12.[16]
Riigikaitse
[muuda | muuda lähteteksti]Dominical puudub kaitsevägi ja riik kuulub 1982 loodud regionaalsesse julgeolekusüsteemi. Riigis on politseiamet, mille koosseisu kuuluvad eriüksus ja rannavalve.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Dominica peamised majandusharud on turism ja banaanikasvatus.[5] Valitsus alustas 2003 majanduse restruktureerimist, tühistas hinnakontrolli ja erastas riikliku banaanikasvatuse ettevõtte. Valitsus propageerib riiki kui ökoturismi sihtkohta.
2016 hõlmas teenindussektor riigi SKP-st pea 70%, tööstussektor 15% ja põllumajandus 15%.
Riigi peamised ekspordiartiklid on banaanid ja muud puuviljad, peamised impordiartiklid tööstustooted, masinad ja keemiatööstuse tooted. 2015 olid Dominica peamised ekspordipartnerid Jaapan (37,9%), Jamaica (18,9%), Antigua ja Barbuda (10,4%) ning Trinidad ja Tobago (6,2%). Riigi peamised impordipartnerid olid Jaapan (42,2%), Trinidad ja Tobago (17,1%), Ameerika Ühendriigid (11,9%) ning Hiina (6,1%).
Taristu
[muuda | muuda lähteteksti]2010. aasta seisuga on Dominica maanteede kogupikkus 1512 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 762 kilomeetrit. Riigis kehtib vasakpoolne liiklus.
Riigis on kaks lennujaama (Douglas-Charlesi lennujaam, Canefieldi lennujaam). Peamised sadamad on Roseau ja Portsmouth. Ükski Dominica jõgi pole laevatatav.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Dominica asustasid esmalt aravakid ja siis kariibid, kes tundsid saart nimega Wai‘tu kubuli. Esimese eurooplasena jõudis sinna Christoph Kolumbus 3. novembril 1493, kes nimetas Dominica nädalapäeva järgi, mil ta saare avastas (dies Dominica on ladina keeles pühapäev). Aja jooksul tuli Dominicale juurde kariibe ümbruskonna saartelt, mida eurooplased koloniseerisid. Hispaanlased lahkusid saare isoleerituse ja kohalike elanike sõjakuse tõttu.
1632 kuulutas Prantsusmaa Dominica oma valduseks. 1642 asus saarele misjonär Raymond Breton. 1660 leppisid Prantsusmaa ja Inglismaa kokku, et Dominica ja Saint Vincenti saarele ei rajata kolooniaid, kuid 1690 rajasid prantslased Dominicale asunduse, britid aga Fort Shirley garnisoni. Prantslased tõid saarele Aafrikast orje, kes töötasid suhkruroo istandustes. Sellel ajal arenes piirkonnas välja kreoolkeel. 1727 kuulutati Dominica Prantsusmaa kolooniaks.
Seitsmeaastase sõja järel 1763. aastal läks saar Suurbritannia valdusse ja Dominical moodustati esimene esindusorgan. Prantslased üritasid aastatel 1778– 1805 kolmel korral tulutult Dominicale tungida. 1805 rajati Dominical Briti koloonia. 1834 lõpetati kogu Briti impeeriumis orjandus, 1835 pääsesid esimesed mustanahalised saare esindusorganisse ja 1838. aastal sai saarel esimese Briti kolooniana seadusandliku võimu kohalik Aafrika päritolu elanikkonna enamus. 1896 kuulutati Dominica Briti kroonikolooniaks. 1958–1962 oli Dominica Lääne-India föderatsiooni provints.
Dominica iseseisvus 3. novembril 1978. 1980. aastal sai Dominicas võimule esimene Kariibi regiooni naisvalitsusjuht Eugenia Charles. 1981 üritas ekspeaminister Patrick John palgasõdurite abiga võimu haarata. 2000. aasta parlamendivalimiste järel moodustas valitsuse Dominica Tööpartei juht Roosevelt P. Douglas, kes peatselt suri. Järgmine peaminister Pierre Charles suri 2004. aastal, samast aastast on Dominica peaminister Roosevelt Skerrit. 2013. aastast on president Charles Savarin.
Eesti ja Dominica suhted
[muuda | muuda lähteteksti]Eesti ja Dominica sõlmisid diplomaatilised suhted 13. veebruaril 2007.[17]
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Riik võimaldab omandada offshore meditsiinialast kõrgharidust.
Dominicas on järgmised kõrgkoolid:
- Dominica riiklik kolledž
- Lääne-India ülikooli kampus
- All Saints meditsiiniülikool
- International University for Graduate Studies
- New Worldi ülikool
- Rossi meditsiiniülikool.
Kultuur
[muuda | muuda lähteteksti]
Dominica kultuuris on põimunud aafrika ja kariibi kultuuri mõjud. 1997. aastast korraldatakse riigis kreooli muusika festivale. 1973 moodustas Gordon Henderson kreoolimuusikat viljeleva ansambli Exile One.
Arhitektuuris põimuvad prantsuse ja inglise mõjud. Cabritsi rahvuspargis asuvad 17. sajandi Briti garnisoni Fort Shirley müürid. Roseau katedraal valmis 1916.
Roseaus asub Dominica muuseum. Riigi tähtsaimad raamatukogud on Roseaus asuv avalik raamatukogu ja Portsmouthis asuv Rossi ülikooli raamatukogu.
Dominicast on pärit kirjanik Jean Rhys.
Dominica lähistel filmiti seiklusfilmi "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst".
Riigi elanike populaarseim spordiala on kriket. Riigi suurim staadion on 12 000 pealtvaatajat mahutav Windsor Park. Dominica sportlased on osalenud suveolümpiamängudel alates 1996. aastast. Dominica kodakondsuse ostnud sportlased osalesid 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Dominica valitsuse koduleht
- ↑ https://www.cia.gov/the-world-factbook/countries/dominica/summaries/#people-and-society, vaadatud 4.08.2023.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
- ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 "USA Luure Keskagentuuri ülevaade". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. jaanuar 2016. Vaadatud 17. septembril 2017.
- ↑ Ülevaade Dominicast.
- ↑ Nicolas R. Dalezios. "Environmental Hazards Methodologies for Risk Assessment and Management." 2017.
- ↑ Ülevaade Dominica metsadest.
- ↑ Ülevaade Dominica loodusest.
- ↑ "Maailma kahepaiksete andmebaas". Originaali arhiivikoopia seisuga 13. oktoober 2016. Vaadatud 17. septembril 2017.
- ↑ 11,0 11,1 Ülevaade Dominica elusloodusest.
- ↑ Ülevaade Dominica endeemsetest roomajatest.
- ↑ Denis Lepage. Dominica. Avibase.
- ↑ National environmental summary commonwealth of Dominica. ÜRO keskkonnaprogramm. 2010
- ↑ Dominica 2011. aasta rahvaloenduse esialgsed tulemused.
- ↑ Roseau piiskopkonna statistika. Catholic-Hierarchy.
- ↑ Eesti Välisministeeriumi pressiteade. 14. veebruar 2007
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Dominica – kasutusnäited, päritolu, sünonüümid ja tõlked Vikisõnastikus
Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Colombia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela
Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared