Mine sisu juurde

Dominica: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Täiendus
15. rida: 15. rida:
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Roosevelt Skerrit]]
| valitsusjuhi_nimi = [[Roosevelt Skerrit]]
| pindala = 751 <ref>[http://www.dominica.gov.dm/about-dominica/country-profile Dominica valitsuse koduleht]</ref>
| pindala = 754
| rahvaarv = 71293
| rahvaarv = 71293
| rahvaarv_seis = 2011
| rahvaarv_seis = 2011
| rahvaarv_viide = <ref>Esialgsed rahvaloenduse andmed. [http://www.geohive.com/cntry/dominica.aspx GeoHive]. Vaadatud 19.03.2015.</ref>
| rahvaarv_viide = <ref>2011. aasta rahvaloenduse esialgsed andmed. Vaadatud 17.09.2017.</ref>
| iseseisvus = [[3. november|3. novembril]] [[1978]]
| iseseisvus = [[3. november|3. novembril]] [[1978]]
| valuuta = [[Ida-Kariibi dollar|dollar]] (XCD)
| valuuta = [[Ida-Kariibi dollar|dollar]] (XCD)
32. rida: 32. rida:
| märkused =
| märkused =
}}
}}
'''Dominica''' on saareriik [[Kesk-Ameerika]]s [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]] [[Guadeloupe]]'ist lõunakagus ja [[Martinique]]'ist loodes.


'''Dominica''' (ametlikult '''Dominica Ühendus''', [[inglise keel]]es '''Commonwealth of Dominica''') on samanimelisel saarel paiknev [[saareriik]] [[Põhja-Ameerika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] vahel Ida-Kariibi regioonis [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]]. See oli [[2017]]. aasta seisuga [[pindala]]lt maailma suurim riik, mille [[elanike arv]] on alla 100 000.
Riigi pindala on 750 km<sup>2</sup>. Kõrgeim koht on [[Morne Diablotins]] (1447 m).


==Nimi==
2014. aastal elas Dominicas 72 301 inimest. 74% elanikest on mustanahalised. Pealinn [[Roseau]] asub saare edelakaldal.
Dominica nimi tuletub [[ladina keel|ladinakeelsest]] terminist "dies Dominica", [[hispaania keel]]es "Domingo", mis tähendab "[[pühapäev]]a", [[eesti keel]]es sõnasõnaliselt "Issanda päeva". Saare avastas [[Christoph Kolumbus]] [[1493]] pühapäevasel päeval. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/do.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref>


==Ajalugu==
==Asend==
Dominica asub [[Põhja-Ameerika]] ja [[Lõuna-Ameerika]] vahel [[Väikesed Antillid|Väikestes Antillides]] [[Guadeloupe]]'ist 48 km lõunakagus ja [[Martinique]]'ist 40 km [[loe|loodes]]. Dominicat eraldab Guadeloupe'st Dominica väin ja Martinique'ist Martinique'i väin. Riigist [[ida|itta]] jääb [[Atlandi ookean]] ja [[lääs|läände]] [[Kariibi meri]].
Eurooplastest avastasid saare esimesena hispaanlased. [[Christoph Kolumbus]] nimetas Dominica nädalapäeva järgi, mil ta saare 1493. aastal avastas (''dies Dominica'' on [[ladina keel]]es [[pühapäev]]). Sel ajal asustasid saart [[saarekariibi keel]]t rääkivad inimesed. Aja jooksul tuli neid juurde ümbruskonna saartelt, mida eurooplased koloniseerisid. Hispaanlased lahkusid saare isoleerituse ja kohalike elanike sõjakuse tõttu. Hiljem oli Dominica Prantsuse koloonia. Prantslased tõid saarele Aafrikast orje, kes töötasid istandustes. Sellel ajal arenes piirkonnas välja [[Saint Lucia kreoolkeel]]. 1763. aastal läks saar Suurbritannia valdusse. 1834. aastal lõpetati kogu Briti impeeriumis orjandus ning 1838. aastal sai saarel esimese Briti kolooniana seadusandliku võimu kohalik Aafrika päritolu elanikkonnaenamus. 1896. aastal võttis Ühendkuningriik valitsusohjad enda kätte. Dominica sai iseseisvaks 1978. aastal.

Riigi rannajoone kogupikkus on 148 kilomeetrit. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/do.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> Pikim vahemaa saarel [[põhi|põhjast]] [[lõuna]]sse on 47 kilomeetrit ja idast läände 26 kilomeetrit. <ref>[http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Dominica-LOCATION-SIZE-AND-EXTENT.html Ülevaade Dominicast.]</ref>


==Loodus==
==Loodus==
[[File:Dominica_boiling_lake.jpg|thumb|250px| [[Kuumaveeallikas]] Boiling Lake]].
Saar on vulkaanilline ja Väikestest Antillidest noorim. Saarel asub maailma suuruselt teine [[kuumaveeallikas]] [[Boiling Lake]]. Mägisel saarel kasvab vihmamets, kus leidub palju haruldasi taime- ja loomaliike. [[Keiser-amatsoonpapagoi]] on Dominica [[endeem]] ja rahvuslind, teda kujutatakse riigi vapil ja lipul.
Dominica saar on mägine ja valdavalt kaetud troopilise [[vihmamets]]aga.

===Pinnamood===
Dominica saar on geoloogiliselt noor, olles tekkinud umbes 26 miljonit aastat tagasi. Saar on vulkaaniline ning paikneb kahe tektoonilise [[laam]]i kokkupuute kohal. Saarel kulgeb põhjast lõunasse mäeahelik, mida saare keskosas läbistab Layou jõeorg. Riigi kõrgeim koht on [[Morne Diablotins]]'i mägi (1447 m). Saare [[edel]]aosas asub kustunud [[vulkaan]]i kaldeera. [[1997]] purskus Morne Watti vulkaanist välja tuhapilv.

===Veestik===
Saarel asub maailma suuruselt teine [[kuumaveeallikas]] Boiling Lake ja efektne Trafalgari juga. Dominicas asub 365 [[jõgi|jõge]] või [[oja]]. Neist pikim on Layou jõgi, mille pikkus on 17 kilomeetrit ja [[valgla]] hõlmab 70 km. <ref>Nicolas R. Dalezios. "Environmental Hazards Methodologies for Risk Assessment and Management." 2017.</ref>

===Taimestik===
[[File:Layou_River.jpg|thumb|250px| Layou jõgi on riigi pikim jõgi.]]
Mägisel saarel kasvab [[vihmamets]], kus leidub palju haruldasi taime- ja loomaliike. Mets hõlmas [[2015]]. aastal riigi pindalast 57,77%, kuid [[1990]]. aastal oli metsa all riigi territooriumist 66,67%. <ref>[http://www.indexmundi.com/facts/dominica/indicator/AG.LND.FRST.ZS Ülevaade Dominica metsadest.]</ref> Riigi looduses on kirjeldatud 1228 liiki kõrgemaid taimi. <ref>[https://rainforests.mongabay.com/deforestation/2000/Dominica.htm Ülevaade Dominica loodusest.]</ref>

===Loomastik===
Dominical on kirjeldatud 4 liiki [[kahepaiksed|kahepaikseid]]: maailmas kriitiliselt ohustatud ''Leptodactylus fallax'', ohustatud ''Eleutherodactylus amplinympha'', ''Eleutherodactylus johnstonei'' ja ''Eleutherodactylus martinicensis''. <ref>[http://amphibiaweb.org:8000/index.html Maailma kahepaiksete andmebaas.]</ref>

Dominica looduses leidub 17 liiki [[roomajad|roomajaid]]. <ref>[http://www.avirtualdominica.com/project/wildlife/ Ülevaade Dominica elusloodusest.]</ref> Riigi looduses on kirjeldatud 5 [[endeem]]set roomajaliiki: ''Alsophis sibonius'', ''Ameiva fuscata'', ''Anolis oculatus'', ''Mabuya dominicana'' ja ''Typhlops dominicanus''. <ref>[http://lntreasures.com/dominicar.html Ülevaade Dominica endeemsetest roomajatest.]</ref> Dominicas ei leidu [[mürkmadu]]sid.

Riigis on kirjeldatud 196 liiki linde, kellest 2 on endeemsed. <ref>[http://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=DM&list=howardmoore Denis Lepage. Dominica. Avibase.]</ref> Endeemne [[keiser-amatsoonpapagoi]] on Dominica rahvuslind, keda kujutatakse riigi vapil ja lipul. Teine ainult Dominicas leiduv endeemne linnuliik on sinipea-amatsoonpapagoi.

Riigis on kirjeldatud 18 liiki maismaaimetajaid, kellest 10 liiki on [[käsitiivalised|käsitiivalisi]]. <ref>[http://www.avirtualdominica.com/project/wildlife/ Ülevaade Dominica elusloodusest.]</ref> Põlistest maismaaimetajatest leidub saarel [[aguuti]]t ja üht opossumiliiki. Mereimetajatest on riigi rannikuvetes kohatud 16 liigi esindajaid.

===Keskkonnakaitse===
Dominica tõsisemad keskkonnaprobleemid on: <ref>National environmental summary commonwealth of Dominica. ÜRO keskkonnaprogramm. 2010</ref>
*kliimamuutusest tingitud probleemid,
*maa ebatõhus kasutamine,
*mullakihi erodeerumine,
*maismaa bioloogilise mitmekesisuse vähenemine,
*rannikuala erodeerumine,
*ebatõhus prügimajandus,
*ebatõhus fossiilse energia kasutus.

Dominicas asub [[1975]] rajatud Morne Trois Pitonsi rahvuspark, mille pindala on 16,980 aakrit. [[1986]] rajati Cabritsi rahvuspark ainulaadse kindluse, troopilise vihmametsa ja [[märgala]]de kaitseks. Roseaus asub [[botaanikaaed]].

=== Kliima ===
Dominical valitseb [[troopiline kliima]], [[jaanuar]]ist [[aprill]]ini on kuiv aastaaeg. Suvel on keskmine temperatuur +28°C ja talvel +25°C. Suve teine pool on riigis eriti sademeterohke.

Dominicat laastavad sageli [[orkaan]]id. [[1979]] laastas riiki orkaan David ja [[2015]] troopiline torm Erika.

==Riigikord==
Dominica on parlamentaarne vabariik. [[Täidesaatev võim]] kuulub presidendile, kelle valib parlament ametisse 5-aastaseks ametiajaks. President määrab ametisse peaministri.

[[Seadusandlik võim]] kuulub 1-kojalisele parlamendile, kuhu kuulub 32 liiget, kes valitakse ametisse 5-aastaseks ametiajaks. 21 liiget saavad parlamenti valimiste järel enamushäältega, 9 senaatorit määrab parlament ja lisaks on ametis veel parlamendi spiiker ja parlamendi kantselei direktor (''Clerk of the House'').

2014 parlamendivalimistel sai Dominica Tööpartei parlamendis 15 ja Dominica Ühinenud Tööpartei 6 kohta.

Riigi kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi Ülemkohus.

Dominica põhiseadus jõustus 1978.

Dominica peab [[Venezuela]]ga vaidlust Avesi saare territoriaalmere üle.

==Haldusjaotus==
[[Pilt:Dominica kaart.png|thumb|right|]]
Dominica elanikearvult suurim [[linn]] on pealinn [[Roseau]]. Riigis asub kokku 17 linna.

Dominica jaguneb 10 vallaks (''parish''):
*Saint Andrew
*Saint David
*Saint George
*Saint John
*Saint Joseph
*Saint Luke
*Saint Mark
*Saint Patrick
*Saint Paul
*Saint Peter

Saint Andrew vald on pindalaga 178,2 km², Saint Luke'i vald 7,7 km².

== Rahvastik ==
Dominica on rahvaarvult Ida-Kariibi regiooni 4. saar. Esimene rahvaloendus peeti [[1871]] ja keskmiselt peetakse rahvaloendusi iga 10 aasta järel. 74% elanikest on mustanahalised. Riigis elab veel [[kariibid|kariibe]], valgenahalisi ja segarassi esindajaid. Pealinn [[Roseau]] asub saare edelakaldal.

===Rahvaarv===
[[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel elas Dominicas kokku 71 293 inimest, neist pealinnas Roseaus 15 035. <ref>Dominica 2011. aasta rahvaloenduse esialgsed tulemused.</ref> Riigi suurim rahvaarv tuvastati [[1981]] rahvaloenduse andmetel, mil Dominicas elas 73 795 elanikku.

Dominica rahvastikku arvestatakse institutsionaalseks ja mitteinstitutsionaalseks elanikkonnaks. 2011 rahvaloenduse alusel oli mitteinstitutsionaalseid elanikke 70 739 ja institutsionaalseid 554.

===Demograafilised näitajad===
Võrreldes 2001. aasta rahvaloendusega vähenes Dominica rahvastik 2011. aastaks 0,07% aastas. Kui Roseaus elab 100 naise kohta 96 meest, siis Saint Davidi vallas elab 100 naise kohta 116 meest.

Kui 2011. aastaks kasvas Saint George'i valla elanikkond võrreldes 2001. aastaga 15,4%, siis Saint Davidi valla elanikkond kahanes 11% ja Saint Patricku valla elanikkond 10,3%.

Tihedaim asustus on Saint George'i ja hõredaim Saint Peteri vallas.

===Keeled===
Riigi ametlik keel on inglise keel. Osa elanikkonnast räägib kohalikku kreooli keelt (''kwéyòl'', ''patwa'').

===Religioon===
2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Dominica elanikkonnast 61% [[katoliiklus|katoliiklased]], 6% [[adventistid]] ja 3,7% [[metodistid]].

Katoliiklik Roseau piiskopkond moodustati [[1850]]. [[2014]] seisuga oli riigis 15 katoliku kogudust, ilmikpreestreid oli 15 ja [[regulaarvaimulik]]ke 12. <ref>[http://www.catholic-hierarchy.org/diocese/drose.html Roseau piiskopkonna statistika. Catholic-Hierarchy.]</ref>

== Riigikaitse ==
Dominical puudub kaitsevägi ja riik kuulub [[1982]] loodud regionaalsesse julgeolekusüsteemi. Riigis on politseiamet, mille koosseisu kuuluvad eriüksus ja rannavalve.

== Majandus ==
Dominica peamised majandusharud on [[turism]] ja [[banaan]]ikasvatus. <ref>[https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/do.html USA Luure Keskagentuuri ülevaade.]</ref> Valitsus alustas [[2003]] majanduse restruktureerimist, tühistas hinnakontrolli ja erastas riikliku banaanikasvatuse ettevõtte. Valitsus propageerib riiki kui [[ökoturism]]i sihtkohta.

[[2016]] hõlmas teenindussektor riigi SKP-st pea 70%, tööstussektor 15% ja põllumajandus 15%.

Riigi peamised ekspordiartiklid on banaanid ja muud puuviljad, peamised impordiartiklid tööstustooted, masinad ja keemiatööstuse tooted. 2015 olid Dominica peamised ekspordipartnerid [[Jaapan]] (37.9%), [[Jamaica]] (18.9%), [[Antigua ja Barbuda]] (10.4%) ning [[Trinidad ja Tobago]] (6.2%). Riigi peamised impordipartnerid olid Jaapan (42.2%), Trinidad ja Tobago (17.1%), [[Ameerika Ühendriigid]] (11.9%) ning [[Hiina]] (6.1%).

== Taristu ==
2010. aasta seisuga on Dominica maanteede kogupikkus 1512 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 762 kilomeetrit.

Riigis on 2 lennuvälja. Peamised [[sadam]]ad on Roseau ja Portsmouth. Ükski Dominica jõgi pole laevatatav.

== Ajalugu ==
Dominica asustasid esmalt [[aravakid]] ja siis [[kariibid]], kes tundsid saart nimega Wai‘tu kubuli. Esimese eurooplasena jõudis siia [[Christoph Kolumbus]] [[3. november|3. novembril]] [[1493]], kes nimetas Dominica nädalapäeva järgi, mil ta saare avastas (''dies Dominica'' on [[ladina keel]]es [[pühapäev]]). Aja jooksul tuli Dominicale juurde kariibe ümbruskonna saartelt, mida eurooplased koloniseerisid. [[Hispaanlased]] lahkusid saare isoleerituse ja kohalike elanike sõjakuse tõttu.

[[1632]] kuulutas [[Prantsusmaa]] Dominica oma valduseks. [[1642]] asus saarele [[misjonär]] Raymond Breton. [[1660]] leppisid Prantsusmaa ja [[Inglismaa]] kokku, et Dominica ja [[Saint Vincent]]i saarele ei rajata [[koloonia]]id, kuid [[1690]] rajasid prantslased Dominicale asunduse, britid aga Fort Shirley garnisoni. Prantslased tõid saarele [[Aafrika]]st orje, kes töötasid [[suhkruroog|suhkruroo]] istandustes. Sellel ajal arenes piirkonnas välja kreoolkeel. [[1727]] kuulutati Dominica Prantsusmaa kolooniaks.

[[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] järel [[1763]]. aastal läks saar [[Suurbritannia]] valdusse ja Dominical moodustati esimene esindusorgan. Prantslased üritasid aastatel [[1778]]– [[1805]] kolmel korral tulutult Dominicale tungida. 1805 rajati Dominical Briti koloonia. [[1834]] lõpetati kogu Briti impeeriumis [[orjandus]], [[1835]] pääsesid esimesed mustanahalised saare esindusorganisse ja [[1838]]. aastal sai saarel esimese Briti kolooniana seadusandliku võimu kohalik Aafrika päritolu elanikkonna enamus. [[1896]] kuulutati Dominica Briti kroonikolooniaks. [[1958]]–[[1962]] oli Dominica [[Lääne-India föderatsioon]]i provints.

Dominica iseseisvus 3. novembril 1978. [[1980]] sai Dominicas võimule esimene Kariibi regiooni naisvalitsusjuht [[Eugenia Charles]]. [[1981]] üritas ekspeaminister [[Patrick John]] palgasõdurite abiga võimu haarata. [[2000]]. aasta parlamendivalimiste järel moodustas valitsuse Dominica Tööpartei juht [[Roosevelt P. Douglas]], kes peatselt suri. Järgmine peaminister [[Pierre Charles]] suri [[2004]]. 2004. aastast on Dominica peaminister [[Roosevelt Skerrit]]. [[2013]]. aastast on president [[Charles Savarin]].

== Eesti ja Dominica suhted ==
[[Eesti]] ja Dominica sõlmisid [[diplomaatilised suhted]] [[13. veebruar]]il [[2007]]. <ref>[http://vm.ee/et/uudised/eesti-solmis-diplomaatilised-suhted-dominica-uhendusega Eesti Välisministeeriumi pressiteade. 14. veebruar 2007]</ref>

== Haridus ==
Riik võimaldab omandada offshore meditsiinialast kõrgharidust.

Dominicas on järgmised kõrgkoolid:
*Dominica riiklik kolledž
*Lääne-India ülikooli kampus
*All Saints meditsiiniülikool
*International University for Graduate Studies
*New Worldi ülikool
*Rossi meditsiiniülikool.

== Kultuur ==
[[File:Roseau_Virgin_Ln_-_Our_Lady_of_Fair_Haven_Cathedral_-_panoramio.jpg|thumb| 250px| Roseau katoliiklik katedraal.]]
Dominica kultuuris on põimunud aafrika ja kariibi kultuuri mõjud. [[1997]]. aastast korraldatakse riigis mitmeid kreooli muusikafestivale. [[1973]] moodustas Gordon Henderson kreoolimuusikat viljeleva ansambli Exile One.

Arhitektuuris põimuvad prantsuse ja inglise mõjud. Cabritsi rahvuspargis asuvad [[17. sajand]]i Briti garnisoni Fort Shirley müürid. Roseau katedraal valmis [[1916]].

Roseaus asub Dominica muuseum. Riigi tähtsaimad [[raamatukogu]]d on Roseaus asuv avalik raamatukogu ja Portsmouthis asuv Rossi ülikooli raamatukogu.

Dominicast on pärit kirjanik [[Jean Rhys]].


Dominica lähistel filmiti seiklusfilmi "[[Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst]]" võtted.
==Majandus==
Peamised majandusharud on turism ja põllumajandus.


Riigi elanike populaarseim spordiala on [[kriket]]. Dominica sportlased on osalenud [[suveolümpiamängud]]el alates [[1996]]. aastast. Dominica kodakondsuse ostnud sportlased osalesid [[2014. aasta taliolümpiamängud]]el [[Sotši]]s.
[[Pilt:Dominica kaart.png|thumb|tühi|Kaart]]


== Viited ==
== Viited ==
{{viited}}
{{viited}}


====Välislingid====
==Välislingid==
{{vikisõnastikus}}
{{vikisõnastikus}}


Redaktsioon: 17. september 2017, kell 20:29

Dominica Ühendus
Dominica asendikaart
Riigihümn Isle of Beauty, Isle of Splendour
Pealinn Roseau
Pindala 751 [1] km²
Riigikeel inglise
Rahvaarv 71 293 (2011)[2]
Rahvastikutihedus Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
President Charles Savarin
Peaminister Roosevelt Skerrit
Iseseisvus 3. novembril 1978
SKT 0,563 mld $ (2017)[3] Muuda Vikiandmetes
SKT elaniku kohta 6719 $ (2017)[4] Muuda Vikiandmetes
Valuuta dollar (XCD)
Ajavöönd maailmaaeg −4
Tippdomeen .dm
ROK-i kood DMA
Telefonikood 1767

Dominica (ametlikult Dominica Ühendus, inglise keeles Commonwealth of Dominica) on samanimelisel saarel paiknev saareriik Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel Ida-Kariibi regioonis Väikestes Antillides. See oli 2017. aasta seisuga pindalalt maailma suurim riik, mille elanike arv on alla 100 000.

Nimi

Dominica nimi tuletub ladinakeelsest terminist "dies Dominica", hispaania keeles "Domingo", mis tähendab "pühapäeva", eesti keeles sõnasõnaliselt "Issanda päeva". Saare avastas Christoph Kolumbus 1493 pühapäevasel päeval. [5]

Asend

Dominica asub Põhja-Ameerika ja Lõuna-Ameerika vahel Väikestes Antillides Guadeloupe'ist 48 km lõunakagus ja Martinique'ist 40 km loodes. Dominicat eraldab Guadeloupe'st Dominica väin ja Martinique'ist Martinique'i väin. Riigist itta jääb Atlandi ookean ja läände Kariibi meri.

Riigi rannajoone kogupikkus on 148 kilomeetrit. [6] Pikim vahemaa saarel põhjast lõunasse on 47 kilomeetrit ja idast läände 26 kilomeetrit. [7]

Loodus

Kuumaveeallikas Boiling Lake

.

Dominica saar on mägine ja valdavalt kaetud troopilise vihmametsaga.

Pinnamood

Dominica saar on geoloogiliselt noor, olles tekkinud umbes 26 miljonit aastat tagasi. Saar on vulkaaniline ning paikneb kahe tektoonilise laami kokkupuute kohal. Saarel kulgeb põhjast lõunasse mäeahelik, mida saare keskosas läbistab Layou jõeorg. Riigi kõrgeim koht on Morne Diablotins'i mägi (1447 m). Saare edelaosas asub kustunud vulkaani kaldeera. 1997 purskus Morne Watti vulkaanist välja tuhapilv.

Veestik

Saarel asub maailma suuruselt teine kuumaveeallikas Boiling Lake ja efektne Trafalgari juga. Dominicas asub 365 jõge või oja. Neist pikim on Layou jõgi, mille pikkus on 17 kilomeetrit ja valgla hõlmab 70 km. [8]

Taimestik

Layou jõgi on riigi pikim jõgi.

Mägisel saarel kasvab vihmamets, kus leidub palju haruldasi taime- ja loomaliike. Mets hõlmas 2015. aastal riigi pindalast 57,77%, kuid 1990. aastal oli metsa all riigi territooriumist 66,67%. [9] Riigi looduses on kirjeldatud 1228 liiki kõrgemaid taimi. [10]

Loomastik

Dominical on kirjeldatud 4 liiki kahepaikseid: maailmas kriitiliselt ohustatud Leptodactylus fallax, ohustatud Eleutherodactylus amplinympha, Eleutherodactylus johnstonei ja Eleutherodactylus martinicensis. [11]

Dominica looduses leidub 17 liiki roomajaid. [12] Riigi looduses on kirjeldatud 5 endeemset roomajaliiki: Alsophis sibonius, Ameiva fuscata, Anolis oculatus, Mabuya dominicana ja Typhlops dominicanus. [13] Dominicas ei leidu mürkmadusid.

Riigis on kirjeldatud 196 liiki linde, kellest 2 on endeemsed. [14] Endeemne keiser-amatsoonpapagoi on Dominica rahvuslind, keda kujutatakse riigi vapil ja lipul. Teine ainult Dominicas leiduv endeemne linnuliik on sinipea-amatsoonpapagoi.

Riigis on kirjeldatud 18 liiki maismaaimetajaid, kellest 10 liiki on käsitiivalisi. [15] Põlistest maismaaimetajatest leidub saarel aguutit ja üht opossumiliiki. Mereimetajatest on riigi rannikuvetes kohatud 16 liigi esindajaid.

Keskkonnakaitse

Dominica tõsisemad keskkonnaprobleemid on: [16]

  • kliimamuutusest tingitud probleemid,
  • maa ebatõhus kasutamine,
  • mullakihi erodeerumine,
  • maismaa bioloogilise mitmekesisuse vähenemine,
  • rannikuala erodeerumine,
  • ebatõhus prügimajandus,
  • ebatõhus fossiilse energia kasutus.

Dominicas asub 1975 rajatud Morne Trois Pitonsi rahvuspark, mille pindala on 16,980 aakrit. 1986 rajati Cabritsi rahvuspark ainulaadse kindluse, troopilise vihmametsa ja märgalade kaitseks. Roseaus asub botaanikaaed.

Kliima

Dominical valitseb troopiline kliima, jaanuarist aprillini on kuiv aastaaeg. Suvel on keskmine temperatuur +28°C ja talvel +25°C. Suve teine pool on riigis eriti sademeterohke.

Dominicat laastavad sageli orkaanid. 1979 laastas riiki orkaan David ja 2015 troopiline torm Erika.

Riigikord

Dominica on parlamentaarne vabariik. Täidesaatev võim kuulub presidendile, kelle valib parlament ametisse 5-aastaseks ametiajaks. President määrab ametisse peaministri.

Seadusandlik võim kuulub 1-kojalisele parlamendile, kuhu kuulub 32 liiget, kes valitakse ametisse 5-aastaseks ametiajaks. 21 liiget saavad parlamenti valimiste järel enamushäältega, 9 senaatorit määrab parlament ja lisaks on ametis veel parlamendi spiiker ja parlamendi kantselei direktor (Clerk of the House).

2014 parlamendivalimistel sai Dominica Tööpartei parlamendis 15 ja Dominica Ühinenud Tööpartei 6 kohta.

Riigi kõrgeim kohtuorgan on Ida-Kariibi Ülemkohus.

Dominica põhiseadus jõustus 1978.

Dominica peab Venezuelaga vaidlust Avesi saare territoriaalmere üle.

Haldusjaotus

Dominica elanikearvult suurim linn on pealinn Roseau. Riigis asub kokku 17 linna.

Dominica jaguneb 10 vallaks (parish):

  • Saint Andrew
  • Saint David
  • Saint George
  • Saint John
  • Saint Joseph
  • Saint Luke
  • Saint Mark
  • Saint Patrick
  • Saint Paul
  • Saint Peter

Saint Andrew vald on pindalaga 178,2 km², Saint Luke'i vald 7,7 km².

Rahvastik

Dominica on rahvaarvult Ida-Kariibi regiooni 4. saar. Esimene rahvaloendus peeti 1871 ja keskmiselt peetakse rahvaloendusi iga 10 aasta järel. 74% elanikest on mustanahalised. Riigis elab veel kariibe, valgenahalisi ja segarassi esindajaid. Pealinn Roseau asub saare edelakaldal.

Rahvaarv

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Dominicas kokku 71 293 inimest, neist pealinnas Roseaus 15 035. [17] Riigi suurim rahvaarv tuvastati 1981 rahvaloenduse andmetel, mil Dominicas elas 73 795 elanikku.

Dominica rahvastikku arvestatakse institutsionaalseks ja mitteinstitutsionaalseks elanikkonnaks. 2011 rahvaloenduse alusel oli mitteinstitutsionaalseid elanikke 70 739 ja institutsionaalseid 554.

Demograafilised näitajad

Võrreldes 2001. aasta rahvaloendusega vähenes Dominica rahvastik 2011. aastaks 0,07% aastas. Kui Roseaus elab 100 naise kohta 96 meest, siis Saint Davidi vallas elab 100 naise kohta 116 meest.

Kui 2011. aastaks kasvas Saint George'i valla elanikkond võrreldes 2001. aastaga 15,4%, siis Saint Davidi valla elanikkond kahanes 11% ja Saint Patricku valla elanikkond 10,3%.

Tihedaim asustus on Saint George'i ja hõredaim Saint Peteri vallas.

Keeled

Riigi ametlik keel on inglise keel. Osa elanikkonnast räägib kohalikku kreooli keelt (kwéyòl, patwa).

Religioon

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli Dominica elanikkonnast 61% katoliiklased, 6% adventistid ja 3,7% metodistid.

Katoliiklik Roseau piiskopkond moodustati 1850. 2014 seisuga oli riigis 15 katoliku kogudust, ilmikpreestreid oli 15 ja regulaarvaimulikke 12. [18]

Riigikaitse

Dominical puudub kaitsevägi ja riik kuulub 1982 loodud regionaalsesse julgeolekusüsteemi. Riigis on politseiamet, mille koosseisu kuuluvad eriüksus ja rannavalve.

Majandus

Dominica peamised majandusharud on turism ja banaanikasvatus. [19] Valitsus alustas 2003 majanduse restruktureerimist, tühistas hinnakontrolli ja erastas riikliku banaanikasvatuse ettevõtte. Valitsus propageerib riiki kui ökoturismi sihtkohta.

2016 hõlmas teenindussektor riigi SKP-st pea 70%, tööstussektor 15% ja põllumajandus 15%.

Riigi peamised ekspordiartiklid on banaanid ja muud puuviljad, peamised impordiartiklid tööstustooted, masinad ja keemiatööstuse tooted. 2015 olid Dominica peamised ekspordipartnerid Jaapan (37.9%), Jamaica (18.9%), Antigua ja Barbuda (10.4%) ning Trinidad ja Tobago (6.2%). Riigi peamised impordipartnerid olid Jaapan (42.2%), Trinidad ja Tobago (17.1%), Ameerika Ühendriigid (11.9%) ning Hiina (6.1%).

Taristu

2010. aasta seisuga on Dominica maanteede kogupikkus 1512 kilomeetrit, millest sillutatud teid on 762 kilomeetrit.

Riigis on 2 lennuvälja. Peamised sadamad on Roseau ja Portsmouth. Ükski Dominica jõgi pole laevatatav.

Ajalugu

Dominica asustasid esmalt aravakid ja siis kariibid, kes tundsid saart nimega Wai‘tu kubuli. Esimese eurooplasena jõudis siia Christoph Kolumbus 3. novembril 1493, kes nimetas Dominica nädalapäeva järgi, mil ta saare avastas (dies Dominica on ladina keeles pühapäev). Aja jooksul tuli Dominicale juurde kariibe ümbruskonna saartelt, mida eurooplased koloniseerisid. Hispaanlased lahkusid saare isoleerituse ja kohalike elanike sõjakuse tõttu.

1632 kuulutas Prantsusmaa Dominica oma valduseks. 1642 asus saarele misjonär Raymond Breton. 1660 leppisid Prantsusmaa ja Inglismaa kokku, et Dominica ja Saint Vincenti saarele ei rajata kolooniaid, kuid 1690 rajasid prantslased Dominicale asunduse, britid aga Fort Shirley garnisoni. Prantslased tõid saarele Aafrikast orje, kes töötasid suhkruroo istandustes. Sellel ajal arenes piirkonnas välja kreoolkeel. 1727 kuulutati Dominica Prantsusmaa kolooniaks.

Seitsmeaastase sõja järel 1763. aastal läks saar Suurbritannia valdusse ja Dominical moodustati esimene esindusorgan. Prantslased üritasid aastatel 1778– 1805 kolmel korral tulutult Dominicale tungida. 1805 rajati Dominical Briti koloonia. 1834 lõpetati kogu Briti impeeriumis orjandus, 1835 pääsesid esimesed mustanahalised saare esindusorganisse ja 1838. aastal sai saarel esimese Briti kolooniana seadusandliku võimu kohalik Aafrika päritolu elanikkonna enamus. 1896 kuulutati Dominica Briti kroonikolooniaks. 1958–1962 oli Dominica Lääne-India föderatsiooni provints.

Dominica iseseisvus 3. novembril 1978. 1980 sai Dominicas võimule esimene Kariibi regiooni naisvalitsusjuht Eugenia Charles. 1981 üritas ekspeaminister Patrick John palgasõdurite abiga võimu haarata. 2000. aasta parlamendivalimiste järel moodustas valitsuse Dominica Tööpartei juht Roosevelt P. Douglas, kes peatselt suri. Järgmine peaminister Pierre Charles suri 2004. 2004. aastast on Dominica peaminister Roosevelt Skerrit. 2013. aastast on president Charles Savarin.

Eesti ja Dominica suhted

Eesti ja Dominica sõlmisid diplomaatilised suhted 13. veebruaril 2007. [20]

Haridus

Riik võimaldab omandada offshore meditsiinialast kõrgharidust.

Dominicas on järgmised kõrgkoolid:

  • Dominica riiklik kolledž
  • Lääne-India ülikooli kampus
  • All Saints meditsiiniülikool
  • International University for Graduate Studies
  • New Worldi ülikool
  • Rossi meditsiiniülikool.

Kultuur

Roseau katoliiklik katedraal.

Dominica kultuuris on põimunud aafrika ja kariibi kultuuri mõjud. 1997. aastast korraldatakse riigis mitmeid kreooli muusikafestivale. 1973 moodustas Gordon Henderson kreoolimuusikat viljeleva ansambli Exile One.

Arhitektuuris põimuvad prantsuse ja inglise mõjud. Cabritsi rahvuspargis asuvad 17. sajandi Briti garnisoni Fort Shirley müürid. Roseau katedraal valmis 1916.

Roseaus asub Dominica muuseum. Riigi tähtsaimad raamatukogud on Roseaus asuv avalik raamatukogu ja Portsmouthis asuv Rossi ülikooli raamatukogu.

Dominicast on pärit kirjanik Jean Rhys.

Dominica lähistel filmiti seiklusfilmi "Kariibi mere piraadid: Surnud mehe aardekirst" võtted.

Riigi elanike populaarseim spordiala on kriket. Dominica sportlased on osalenud suveolümpiamängudel alates 1996. aastast. Dominica kodakondsuse ostnud sportlased osalesid 2014. aasta taliolümpiamängudel Sotšis.

Viited

  1. ↑ Dominica valitsuse koduleht
  2. ↑ 2011. aasta rahvaloenduse esialgsed andmed. Vaadatud 17.09.2017.
  3. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 21.10.2018.
  4. ↑ Maailmapanga andmebaas, vaadatud 27.05.2019.
  5. ↑ USA Luure Keskagentuuri ülevaade.
  6. ↑ USA Luure Keskagentuuri ülevaade.
  7. ↑ Ülevaade Dominicast.
  8. ↑ Nicolas R. Dalezios. "Environmental Hazards Methodologies for Risk Assessment and Management." 2017.
  9. ↑ Ülevaade Dominica metsadest.
  10. ↑ Ülevaade Dominica loodusest.
  11. ↑ Maailma kahepaiksete andmebaas.
  12. ↑ Ülevaade Dominica elusloodusest.
  13. ↑ Ülevaade Dominica endeemsetest roomajatest.
  14. ↑ Denis Lepage. Dominica. Avibase.
  15. ↑ Ülevaade Dominica elusloodusest.
  16. ↑ National environmental summary commonwealth of Dominica. ÜRO keskkonnaprogramm. 2010
  17. ↑ Dominica 2011. aasta rahvaloenduse esialgsed tulemused.
  18. ↑ Roseau piiskopkonna statistika. Catholic-Hierarchy.
  19. ↑ USA Luure Keskagentuuri ülevaade.
  20. ↑ Eesti Välisministeeriumi pressiteade. 14. veebruar 2007

Välislingid

Antigua ja Barbuda · Austraalia · Bahama · Bangladesh · Barbados · Belize · Botswana · Brunei · Dominica · Fidži · Ghana · Grenada · Guyana · India · Jamaica · Kamerun · Kanada · Keenia · Kiribati · Küpros · Lesotho · Lõuna-Aafrika Vabariik · Malaisia · Malawi · Maldiivid · Malta · Mauritius · Mosambiik · Namiibia · Nauru · Nigeeria · Pakistan · Paapua Uus-Guinea · Rwanda · Saalomoni Saared · Saint Kitts ja Nevis · Saint Lucia · Saint Vincent ja Grenadiinid · Sambia · Samoa · Seišellid · Sierra Leone · Singapur · Sri Lanka · Suurbritannia · Svaasimaa · Tansaania · Tonga · Trinidad ja Tobago · Tuvalu · Uganda · Uus-Meremaa · Vanuatu

Iseseisvad riigid: Ameerika Ühendriigid | Antigua ja Barbuda | Argentina | Bahama | Barbados | Belize | Boliivia | Brasiilia | Colombia | Costa Rica | Dominica | Dominikaani Vabariik (Quisqueya) | Ecuador | El Salvador | Grenada | Guatemala | Guyana | Haiti | Honduras | Jamaica | Kanada | Kuuba | Mehhiko | Nicaragua | Panama | Paraguay | Peruu | Saint Kitts ja Nevis | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Suriname | Trinidad ja Tobago | Tšiili | Uruguay | Venezuela

 Sõltuvad alad: Anguilla | Aruba | Bermuda | Bonaire | Briti Neitsisaared | Curaçao | Falklandi saared | Gröönimaa | Guadeloupe | Kaimanisaared | Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwichi saared | Martinique | Montserrat | Navassa | Prantsuse Guajaana | Puerto Rico | Saba | Saint-Barthélemy | Saint-Martin | Saint-Pierre ja Miquelon | Sint-Eustatius | Sint Maarten | Turks ja Caicos | USA Neitsisaared

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Dominica&oldid=4746405"