Meieisapalve

See artikkel räägib palvest; küla kohta vaata artiklit Paternoster (LAV)

Meieisapalve, Meie Isa Palve ehk meieisa on üks tuntumaid palveid kristluses. Vanemas kirjakeeles kasutati nimetust Issameie ja selle ladinakeelsest algusvormelist pärineb eestikeelne nimetus "paternoster".

Vanim kirja pandud eestikeelne meieisapalve tekst pärineb aastatest 1524-1528, vaimulik Johannes Lelowi Kullamaa vakuraamatust.

Allikad

Palve tekst leidub Matteuse evangeeliumis (Mt 6:9–13), kus see on osa mäejutlusest^[1] ning Luuka evangeeliumis (Lk 11:2–4).^[2]

Uues Testamendis andis selle palve Jeesus Kristus vastuseks oma õpilaste (apostlite) küsimusele, kuidas tuleb palvetada.

Tekstid

Eestikeelne tekst ^[1]

Meie Isa, kes Sa oled taevas!

Pühitsetud olgu Sinu nimi. Sinu riik tulgu.

Sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal.

Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev.

Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele.

Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast.

Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.

Aamen.

Tartukeelne „Püha Esä-meie palwus“ (1896) ^[3]

Meie Esä, kes Sina olet taiwan.

Pühendetus saago Sino nimi. Sino riik tulgo.

Sino tahtmine sündko, kui taiwan, niida ka maa pääl.

Meie päiwalikko leiba anna meile täämba.

Nink anna meile andis meie süüdä, niida kui meie andis anname omile süüdläisile.

Nink ärä saada meid mitte kiusatuse sisse; enge pästä meid ärä kurjast.

Sest Sino perält om riik nink wägi nink awwustus igawetses ajas.

Aamen.

Kreekakeelne tekst Matteuse evangeeliumis

Πάτερ ἡμῶν ὁ ἐν τοῖς οὐρανοῖς

ἁγιασθήτω τὸ ὄνομά σου

ἐλθέτω ἡ βασιλεία σου

γεννηθήτω τὸ θέλημά σου,

ὡς ἐν οὐρανῷ καὶ ἐπὶ γῆς

τὸν ἄρτον ἡμῶν τὸν ἐπιούσιον δὸς ἡμῖν σήμερον

καὶ ἄφες ἡμῖν τὰ ὀφειλήματα ἡμῶν,

ὡς καὶ ἡμεῖς ἀφήκαμεν τοῖς ὀφειλέταις ἡμῶν

καὶ μὴ εἰσενέγκῃς ἡμᾶς εἰς πειρασμόν,

ἀλλὰ ῥῦσαι ἡμᾶς ἀπὸ τοῦ πονηροῦ.

(ὅτι σοῦ ἐστιν ἡ βασιλεία καὶ ἡ δύναμις καὶ ἡ δόξα εἰς τοὺς αἰῶνας)

ἀμήν.

Pater hêmôn ho en tois ouranois; hagiasthêtô to onoma sou; elthetô hê basileia sou; genêthêtô to thelêma sou, hôs en ouranô, kai epi tês gês. ton arton hêmôn ton epiousion dos hêmin sêmeron; kai afes hêmin ta ofeilêmata hêmôn, hôs kai hêmeis afêkamen tois ofeiletais hêmôn; kai mê eisenenkês hêmas eis peirasmon, alla rhysai hêmas apo tou ponerou. (hoti sou estin hê basileia kai hê dynamis kai hê doxa eis tous aiônas) amên.

Ladinakeelne tekst

Pater noster, qui es in caelis, sanctificetur nomen tuum: adveniat regnum tuum: fiat voluntas tua, sicut in caelo, et in terra. Panem nostrum quotidianum da nobis hodie: et dimitte nobis debita nostra, sicut et nos dimittimus debitoribus nostris. Et ne nos inducas in tentationem: sed libera nos a malo. (Quia tuum est regnum et potestas et gloria in saecula saeculorum) Amen.

Palve koosseis ja kasutamine

Ülistust (doksoloogiat) "Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti" palve algvariandis arvatavasti ei olnud, vaid see lisati evangeeliumidesse põhjusel, et see oli juba kasutusel liturgias. Õigeusu kirikus loeb selle osa preester, muidu jäetakse see ära. Õigeusu kirikus lisatakse sõna "sinu" järele "Isa ja Poja ja Püha Vaimu".

Meieisapalvet kasutatakse peaaegu kõikide kristlike konfessioonide jumalateenistusel ning paljud kristlased palvetavad seda ka väljaspool jumalateenistust üksinda või koos teistega.

Paljud kristlikud teoloogid on väitnud, et Jeesus ei oleks seda palvet iialgi ise kasutanud, sest selles palutakse konkreetselt andeks pattude eest (sõna-sõnalt võttes võlgade andeksandmist ehk tühistamist), kuid enamiku kristlike mõttetraditsioonide kohaselt Kristus kunagi pattu ei teinud. Ent on ka arvamus, et Kristus võis niimoodi palvetada, samastades end inimkonnaga ning paludes andeks oma õpilaste pattude eest.

Muusikalised seaded

Paljud heliloojad on meieisapalvet viisistanud, nende seas Luigi Cherubini, Charles Gounod, Leoš Janáček, Ferenc Liszt, Giacomo Meyerbeer, Pjotr Tšaikovski, Igor Stravinski, Giuseppe Verdi, Arvo Pärt jpt

Rahvalike viisistuste hulgas on populaarsed Albert Hay Malotte'i ja Gotthilf Fischeri omad.

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 Mt 6. Piibel 1997
↑ Lk 11. Piibel 1997
↑ [ https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:427701 Wastne ABD-Raamat nink Luteruse wäikene Katekismus. Wiies trük, 1896. Tartus. Trükitu K. Mattiesen’i man. Lk 48-49. (Vaadatud 12.01.2023.)]

Kirjandus

Oskar Loorits, "Meie Isa palve usufilosoofiast" – Eesti Kirik 1956, nr. 12, lk. 189–194; uustrükk – Looritsa artiklikogumikus "Meie, eestlased", koostanud Hando Runnel, Ilmamaa, Tartu 2000, lk. 374–383
Aivo Prükk, "Meie Isa Palve eestikeelsetest tõlgetest", Tartu 2013

Välislingid

Meieisapalve 1310 keeles ja murdes

[Mt_6-1] 1,0 ^1,1 Mt 6. Piibel 1997

[Lk_11-2] Lk 11. Piibel 1997

[Tartu-3] [ https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:427701 Wastne ABD-Raamat nink Luteruse wäikene Katekismus. Wiies trük, 1896. Tartus. Trükitu K. Mattiesen’i man. Lk 48-49. (Vaadatud 12.01.2023.)]

[1]

[2]

[3]