Mine sisu juurde

Jaak Varik

Allikas: Vikipeedia
Jaak Varik (1905)

Jaak Varik (19. august 1882 Tarvastu kihelkond, Viljandimaa9. juuli 1941 Jõhvi) oli eesti vaimulik.[1]

Ta oli Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja aastail 1922–1941 ja Narva-Alutaguse praost 19231941.[2]

Alates 1931. aastast oli ta ka ajalehe Eesti Kirik peatoimetaja. 1939. aastal oli ta Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku hooldaja.

Suvel 1941 varjas ta end Jõhvi lähedal asuvas talus, sest teda süüdistati salakuulamises sakslaste kasuks. Ta perekond (abikaasa ja tütar) arreteeriti. Varik andis end vabatahtlikult üles ja ta hukati 1941. aastal suvel hävituspataljonlaste poolt.[3]

Jaak Varik koos poeg Jaak Varik nooremaga maeti Rakvere linnakalmistu Kolmainu kalmistuosale 22. augustil 1941. Jaak Varikule (seenior) on paigaldatud mälestustähis ja -pink Jõhvi kirikusse.[4]

Jaak Varik oli abielus Gertrud Veronika Raamiga. Nende poeg Jaan Varik oli samuti kirikuõpetaja.

Teine poeg Jaak (1916–1941) hukati 1941. aastal suvel Nõukogude repressiivorganite poolt. Jaak Varik noorem oli rühmaülem 1. suurtükiväegrupis Narvas ja hiljem Punaarmee 627. kergesuurtükiväepolgus. Ta korraldas Nõukogude–Saksa sõja alguspäevil metsavendade grupi rünnaku Kiviõli raudteejaamale, langes 7. juulil 1941 Kiviõli piirkonnas haavatuna punaste kätte ning tapeti.

Tütar Gertrud (6. oktoober 1914 Tartu – 29. aprill 1982) oli Jaan Kiivit seeniori abikaasa. Teise tütre Irene abikaasa Ferdinand Veike oli Eesti Riikliku Nukuteatri rajaja ja peanäitejuht. Kolmas tütar Veronika (Holz) põgenes sõja ajal kodumaalt ja suri Austraalias.

  1. Uku Masing. Uskuda, elada: 59 kirja Kiivitile. Koostaja Hando Runnel. Tartu: Ilmamaa, 2006. Lk 391
  2. Muudatused praostkondade juhtimises. Eesti Kirik nr 37, 14. september 1939
  3. Jõhvi hirmupäevad. Praost Varik oli sunnitud end ise bolševike kätte andma, Virumaa Teataja nr 33, 25. oktoober 1941, lk 3
  4. Jõhvi suurkujud, johvimuuseum.ee (vaadatud 09.09.2020)

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]