1932

◄ | 19. sajand | 20. sajand | 21. sajand
◄ | 1900. aastad | 1910. aastad | 1920. aastad | 1930. aastad | 1940. aastad | 1950. aastad | 1960. aastad | ►
◄◄ | ◄ | 1928 | 1929 | 1930 | 1931 | 1932 | 1933 | 1934 | 1935 | 1936 | ► | ►►

1932. aasta (MCMXXXII) oli 20. sajandi 32. aasta.

Sündmused maailmas

Jaanuar

4. jaanuar – Washingtonis avati Ameerika Ühendriikide Kaubandusministeeriumi hoone, mis oli tol ajal maailma suurim büroohoone. Praegu kannab nime Herbert C. Hooveri hoone.
8. jaanuar – ebaõnnestus atentaat Jaapani keisrile Hirohitole (teda üritati mõrvata käsigranaadiga).
23. jaanuar – Franklin D. Roosevelt teatas kandideerimisest Ameerika Ühendriikide presidendiks.

Veebruar

4. veebruar – algasid III taliolümpiamängud USA-s Lake Placidis.
5. veebruar – Läti ja Nõukogude Liit sõlmisid mittekallaletungilepingu.
24. veebruar – Sir Malcolm Campbell purustas maad mööda sõitmise ametliku kiirusrekordi, saavutades Floridas Daytona Beachil kiiruseks 408,71 km/h.
25. veebruar – Adolf Hitler sai naturalisatsiooni korras Saksamaa kodakondsuse, mis andis talle võimaluse kandideerida 1932. aasta Saksamaa presidendivalimistel

Märts

1. märts – USA lennunduspioneeri Charles Lindberghi 20-kuune poeg rööviti tema kodust New Jerseys. Maikuus leiti ta surnuna.
19. märts – Sydneys avati ametlikult Sadamasild.
20. märts – õhulaev Graf Zeppelin alustas regulaarseid lende Saksamaa ja Lõuna-Ameerika vahel.
20. märts – esilinastus seiklusfilm "Tarzan" Johnny Weissmülleriga peaosas.

Aprill

4. aprill – Ameerika Ühendriikide biokeemik Charles Glen King Pittsburghi ülikoolist ja Ungari biokeemik Albert Szent-Györgyist Szegedi ülikoolist eraldasid teineteisest sõltumatult C-vitamiini.
5. aprill – Soomes tühistati alkoholi keeluseadus. Kell 10 avati Alko kauplused ja pandi alus Soome ajalukku läinud kuulsale numbrikombinatsioonile "543210" (5. aprill 1932 kell 10).
10. aprill – Saksamaal peeti presidendivalimiste teine voor, Paul von Hindenburg valiti tagasi veel seitsmeks aastaks.
17. aprill – keiser Haile Selassie I kaotas Etioopias orjuse.
24. aprill – natsipartei saavutas Saksamaal toimunud kohalikel valimistel suurt edu.
30. aprill – rahvusvaheline töökonverents Genfis lõppes kokkuleppega, millega kehtestati lapstööjõu vanuse alammääraks 14 aastat.

Mai

4. mai – Al Capone hakkas Atlanta föderaalvanglas kandma oma 11-aastast karistust maksudest kõrvalehoidumise eest.
4. mai – sõlmiti Nõukogude-Eesti mittekallaletungi pakt.
6. mai – Vene emigrant Pavel Gorgulov tegi atentaadi Prantsusmaa presidendile Paul Doumer'le, kes suri järgmisel päeval.
12. mai – röövitud Charles Lindbergh juuniori surnukeha leiti Lindberghi kodust vähem kui viie miili kaugusel. Surnukeha seisund viitas sellele, et laps oli mõrvatud juba mõnda aega tagasi.
21. mai – Amelia Earhart lendas esimese naisena lennukiga üle Atlandi ookeani. Lend, mis algas 20. mail 1932, kestis 14 tundi ja 54 minutit.

Juuni

24. juuni – Siiami revolutsioon tegi lõpu ühele vähestest maailmas alles jäänud absoluutsetest monarhiatest ning võimaldas ülemineku põhiseaduslikule monarhiale ja esimese põhiseaduse kehtestamise.
29. juuni – Franz von Papeni valitsuskabinet andis Saksamaal välja erakorralise dekreedi, millega tagati natsidele õigus kanda oma pruuni vormiriietust ja pidada poliitilisi koosolekuid.

Juuli

5. juuli – António de Oliveira Salazarist sai Portugali fašistlik peaminister (järgmiseks 36 aastaks).
12. juuli – Norra andis välja määruse, millega kuulutas Gröönimaa idaosa annekteerituks.
18. juuli – Taani ja Norra andsid vaidluse Gröönimaa territooriumi üle Alalisse Rahvusvahelisse Kohtusse.
30. juuli – avati X kaasaegsed suveolümpiamängud Los Angeleses USA-s.
31. juuli – Saksamaa föderaalvalimistel said natsid Riigipäeva suurimaks parteiks, saades 37% häältest.

August

2. august – USA füüsik Carl David Anderson avastas positroni, mille eest sai hiljem Nobeli auhinna.
6. august – toimus esimene Veneetsia filmifestival.
6. august – Saksamaal avatakse maailma esimene föderaalne kiirtee Bundesautobahn 555.
18. august – Šveitsi füüsik Auguste Piccard jõuab kuumaõhupalliga 16 197 m kõrgusele.
30. august – Hermann Göring valiti Saksamaa Riigipäeva esimeheks .

September

9. august – Teise Hispaania Vabariigi Cortes Generales (parlament) kiitis heaks statuudi, mis andis Katalooniale esimest korda tänapäeva ajaloos täieliku autonoomia.
20. september – Mahatma Gandhi alustas Indias Poona vanglas näljastreiki .
23. september – Hejazi ja Nejdi kuningriik kuulutati Saudi Araabia kuningriigiks.

Oktoober

3. oktoober – Iraak iseseisvus Suurbritanniast ja võeti vastu Rahvasteliitu.
9. oktoober – Nõukogude Liidus heitis Jossif Stalin kommunistlikust parteist välja Grigori Zinovjevi ja Lev Kamenevi.

November

8. november – Ameerika Ühendriikide presidendivalimistel võitis New Yorgi osariigi demokraadist kuberner Franklin D. Roosevelt ülekaalukalt vabariiklasest presidendi Herbert Hooveri, võites 48-st osariigist 42-s.
21. november – Saksamaa president Paul von Hindenburg alustas läbirääkimisi Adolf Hitleriga uue valitsuse moodustamise üle.
23. november – Lev Trotski saabus Taani, et pidada Kopenhaagenis loengut Venemaal toimunud revolutsiooni kohta.

Detsember

3. detsember – Mehhiko teatas oma kavatsusest Rahvasteliidust välja astuda
6. detsember – Albert Einsteinile anti viisa USA-sse sisenemiseks.
28. detsember – Nõukogude Liit teatas, et alates jaanuarist peavad kõik üle 16-aastased elanikud ühest kohast teise kolides omama passi ja end politseis registreerima.

Sündmused Eestis

Pikemalt artiklis 1932. aasta Eestis

4. jaanuar – sõlmiti Eesti mittekallaletungileping NSV Liiduga.
7. jaanuar – Tallinna Kalevi käsipallimeeskond alustas kuu aega kestnud Euroopa võistlusturneed, mille jooksul peeti 14 korvpalli- ja 6 võrkpallikohtumist; võiduskooriks jäi 9:5^[1].
19. jaanuar – ajalehes Eesti Spordileht avaldati esimest korda jäähoki võistlusmäärused^[1].
7. veebruar – Eesti võistkond mängis esimest korda jäähokit: Tallinna meeskond jäi Riia Unionile alla 0:6^[1]
14. veebruar – Tallinna Kalevi väljal toimus esimene avalik Eesti pinnal peetud jäähokivõistlus, kus vastamisi olid kaks Kalevi meeskonda^[1].
24. veebruar – Tallinna Spordi jääpallimeeskond tuli kümnendat korda Eesti meistriks, võites finaalis Kalevi võistkonda 3:2^[1].
28. veebruar – Eesti meistrivõistlustel Kreeka-Rooma maadluses domineerisid spordiklubi VS Sport maadlejad, võites seitsmest alavõistlusest kuus. Esimest korda tuli Eesti meistriks Kristjan Trossmann (Palusalu)^[1]
13. märts – Türil toimus Eesti esimene 50 km suusamaraton, mille võitis Reinhold Niilov^[1].
13. märts – Stockholmis toimus esimest korda maadluse nelikmaavõistlus, kus osalesid Eesti, Rootsi, Saksamaa ja Ungari. Eesti jäi võistluses viimaseks^[1].
20. märts – Tallinnas tuli kokku III vabadussõjalaste kongress^[2].
23. märts – Tallinnas hukkus küüni põlengul kümme kodutut ja prostituuti, nende hulgas Vabadusristi kavaler Feliks Reimann.
Riigikogu andis välja mitmeid seadusi, et vähendada majandussurutist^[2]. Nt keelati ühel inimesel töötada korraga mitmel ametikohal, talupidajate tulumaksu vähendati 50%^[2]
24. märts – registreeriti rahvussotsialistlik Saksa Klubi.
1. aprill – võeti käibesse 10-sendiline vahetusraha.
10. aprill – toimusid Eesti meistrivõistlused tõstmises^[1].
16. aprill – Eestis toimusid Eesti-Läti raskejõustiku maavõistlused, milles Eesti võitis tõstmises 5:0 ja maadluses 5:2^[1].
17. aprill – ilmuma hakkas ajakiri Eesti Maleilm^[1].
23. aprill – asutati Õhu- ja Gaasikaitse Liit^[2].
1. mai – Eesti Spordileht hakkas ilmuma kaks korda nädalas (esmaspäeval ja neljapäeval)^[1].
28. mai – asutati Tallinna Spordipressi Klubi, mis oli Eesti Spordiajakirjanike Liidu eelkäija^[1].
29. mai – Tallinnas avati Vaestekooli tänavale ehitatud velodroom^[1].
1. juuni – toimus Eesti-Läti maavõistlus jalgpallis, mille Eesti võitis 3:0^[1].
2. juuni – Eesti Olümpiakomitee otsustas, et 1932. aasta Los Angelese olümpiamängudel võistlevad Eesti eest vaid väliseestlased^[1].
7. juuni – Oslos toimus Eesti-Norra esimene maavõistlus jalgpallis, mille Eesti kaotas 0:3^[1].
9. juuni – toimus Tartumaa Spordiliidu asutamiskoosolek^[1].
11. juuni – Tallinna velodroomil (avati 29. mail) toimusid esimesed rahvusvahelised võistlused^[1].
12. juuni – Riias toimusid Eesti-Läti maavõistlused kergejõustikus, kus Eesti kaotas 70,5:87,5^[1].
29. juuni – Tartus algasid ülikooli 300. aastapäeva puhul mitmed üritused^[2].
17. juuli – EVKL (Eesti Vabadussõjalaste Keskliit) korraldas Tapal vabadussõjalaste päeva, mis omandas poliitilise ilme.
Juulis hakkas ilmuma populaarteaduslik väljaanne "Eesti rahva ajalugu".
19. august – Saksa saadik Otmar Reinebeck esitas oma volitused riigivanem Karl Einbundile.
25. september – Tallinna Hipodroomil toimus esimene võistlus mootorratastele^[1].
Septembris ilmus Friedebert Tuglase uurimus "Eesti Kirjameeste Selts".
Sügisel ilmus A. H. Tammsaare "Tõe ja õiguse" IV osa.
1. oktoober – Eesti Pank laskis käibele 20-kroonise pangatähe.
16. oktoober – Tartus toimus suur kaklus Eesti Üliõpilaste Seltsi ja Korporatsioon Sakala liikmete vahel.
3. november – Tallinna kinos Modern kanti ette Eesti-Soome ühistööna valminud muusikafilm "Päikese lapsed"^[2].
15. detsember – majanduskriisi oludes jäi Eestil USA-le tasumata iga-aastane sõjavõla osamaks^[2].
Asutati Rakenduskunstnike Ühing (RaKü).
Ilmus Eesti Entsüklopeedia esimene köide (1932–1937).

Sündinud

4. jaanuar – Carlos Saura, hispaania filmirežissöör
5. jaanuar – Umberto Eco, itaalia semiootik ja kirjanik
5. jaanuar – Raissa Gorbatšova
7. jaanuar – Tormod Knutsen, norra suusakahevõistleja
6. veebruar – François Truffaut, prantsuse filmirežissöör
7. veebruar – Alfred Worden, USA astronaut
14. veebruar – Ahto Jõgi, eesti ornitoloog
18. veebruar – Miloš Forman, tšehhi filmirežissöör
18. veebruar – Sven Onno, eesti ornitoloog
22. veebruar – Edward Kennedy, USA poliitik
24. veebruar – Michel Legrand, prantsuse helilooja
26. veebruar – Johnny Cash , USA kantrimuusika laulja ja laulukirjutaja
26. veebruar – Olav Renno, eesti ornitoloog
27. veebruar – Elizabeth Taylor, USA näitleja
4. märts – Miriam Makeba, laulja
18. märts – John Updike, USA kirjanik
4. aprill – Andrei Tarkovski, vene filmirežissöör
4. aprill – Anthony Perkins, USA filminäitleja
9. aprill – Carl Perkins, USA rockabilly laulja ja laulukirjutaja
10. aprill – Omar Sharif, Egiptuse päritolu USA filminäitleja
22. aprill – Aino Pervik, eesti lastekirjanik
27. aprill – Anouk Aimée (Nicole Dreyfuse lavanimi), prantsuse filminäitleja
7. juuni – Bernhard Viiding, eesti publitsist, prosaist ja luuletaja
9. juuli – Donald Rumsfeld, USA poliitik
7. august – Abebe Bikila, Etioopia kergejõustiklane
17. august – Vidiadhar Surajprasad Naipaul, kirjanik
3. september – Eileen Brennan, USA filminäitleja
8. september – Einar Sanden, eesti kirjanik
18. september – Nikolai Rukavišnikov, Nõukogude kosmonaut
22. september –Algirdas Brazauskas, Leedu poliitik
25. september – Glenn Gould, Kanada pianist
16. oktoober – Guðbergur Bergsson, Islandi kirjanik ja tõlkija
18. oktoober – Vytautas Landsbergis, Leedu poliitik
29. november – Jacques Chirac, Prantsuse poliitik
4. detsember – Roh Tae-woo, Lõuna-Korea poliitik, president 1988–1993
? – Semmeni Olli, seto rahvalaulik

Surnud

7. jaanuar – Andre Maginot, Prantsusmaa sõjaminister
10. veebruar – Edgar Wallace, inglise kirjanik
3. märts – Alfieri Maserati, itaalia autoinsener
14. märts – George Eastman, ameerika leidur, fotograafiapioneer (enesetapp)
4. aprill – Wilhelm Ostwald, baltisaksa keemik, Nobeli auhinna laureaat
25. aprill – Peeter Pähn, eesti koolijuhataja
3. mai – Charles Fort, ameerika anomalist
24. juuni – Ernst Põdder, kindralmajor (aastast 1918), 1917. aastal Vene armee koosseisus moodustatud eesti rahvusväeosade ja Omakaitse (1917) organiseerijaid, oli muu hulgas üldjuht sõjas Balti Maakaitseväe (Landeswehr) vastu (1919)
2. juuli – Manuel II, endine Portugali kuningas
6. juuli – Kenneth Grahame, šoti kirjanik
9. juuli – King Camp Gillette, ameerika leidur
9. november – Rudolf Bauer, Ungari kettaheitja
9. november – Nadežda Allilujeva, Jossif Stalini teine naine
18. detsember – Eduard Bernstein, saksa sotsiaaldemokraat

Nobeli auhinnad

füüsika – Werner Karl Heisenberg
keemia – Irving Langmuir
meditsiin – Charles Scott Sherrington ja Edgar Douglas Adrian
kirjandus – John Galsworthy
rahu – auhinda välja ei antud

Viited

↑ ^1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)
↑ ^2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 225–228

Välislingid

Eesti Kroonika 1932

[ESBL-1] 1,00 ^1,01 ^1,02 ^1,03 ^1,04 ^1,05 ^1,06 ^1,07 ^1,08 ^1,09 ^1,10 ^1,11 ^1,12 ^1,13 ^1,14 ^1,15 ^1,16 ^1,17 ^1,18 ^1,19 ^1,20 ESBL veebis (vaadatud 29.12.2014)

[Kronoloogia,_2007-2] 2,0 ^2,1 ^2,2 ^2,3 ^2,4 ^2,5 ^2,6 Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud Sulev Vahtre. Teine trükk. Kirjastus Olion. Lk 225–228

[1]

[2]