Bükk

Bükk ehk Büki mäed (tõlkes Pöögimäestik) on mäestik Kesk-Euroopas Ungaris, osa Karpaatidest, täpsemalt Põhja-Ungari keskmäestikust. Kulgeb ida-lääne suunas. Suure osa mäestikust võtab enda alla Büki rahvuspark. Mäestik on rikas karstinähtuste poolest, ka on see Ungari suurim pöögi kasvuala.

Kuigi mäestiku kõrgeim tipp jääb Mátrale alla, on selle mäestiku keskmine kõrgus suurem. Mäestikus on kolm tippu, mille kõrgus ületab 900 meetrit. Mäestiku kõrgeim tipp on Szilvási-kő (961 m).

Lillafüredi juga

Büki mäestiku veed voolavad kõik Tiszasse.

Geoloogia

Mäestiku aluspõhi kujunes karboni ja juura ajastul Tethyse ookeani servaaladel tekkinud savi ja lubjakivi, vähemal määral ka dolomiidi ja liivakivi kihtidest. Triiase keskel ja lõpus kujunesid seal vulkanismi tagajärjel andesiit, rüoliit, basalt ja gabro.

Juuraajastu lõpus Tethyse ookean sulgus. Samal ajal ja eotseenis leidis seal aset orogenees, mille käigus sealne õhuke maakoor kokku volditi ja ookeaniline maakoor savikihtide peale nihkus. Eotseeni lõpust alates hakkasid seal toimuma intensiivsed erosiooniprotsessid. Ka leidis eotseeni lõpus aset mere pealetung, milles tekkis osa sealsetest settekivimitest. Miotseenis oli taas intensiivsem vulkanismiperiood, mil peamiseks purskeproduktiks oli rüoliit. Samal ajal ulatus mäestiku lõunaosa aladele Pannoonia meri.

Istállós-kő koobas

Miotseeni lõpus tõusis mäestiku keskosa 300–400 meetrit, mis tõi kaasa orgude sügavamaks muutumise, kujunema hakkasid sealsed karstivormid. Pliotseeni alguses oli sealne kliima praegusest kuivem ja hakkas kujunema künklik maastik. Ka jätkus pliotseenis maapinna kerkimine.

Kliima

Bükk on üks Ungari niiskemaid paiku, kus keskmine sademete hulk on 700–800 mm aastas. Aastal 2010 mõõdeti selle aladel Jávorkútis ka suurim sadanud vihma kogus Ungaris – 1550 mm..

Piirkonnad

Lillafüred Büki mäestikus

Lõuna-Bükk

Büki lõunaosal on mitmekesine geoloogia, kus vahelduvad kildad, paekivi, diabaas, gabro ja porfüriit. Lõunaosas vahelduvad eotseeni ja miotseeni setted tufikihtidega. Büki kaguosas vahelduvad karstialad aladega, kus karsti ei esine. Edelaosas on valdavad kivimid, kus karsti ei esine, sealhulgas kildad, diabaas ja gabro.

Põhja-Bükk

Põhja-Bükk jaguneb kaheks geoloogiliselt erinevaks piirkonnaks. Lääneosas on valdavad karbonis kujunenud lubjakivi, liivakivi ja argilliidi kihid permis tekkinud kiltade, liivakivi ja lubjakiviga. Idaosas seevastu triiases tekkinud lubjakivi dolomiidi, porfüüri, diabaasi ja ränikiviga. Seal esineb ka magevees tekkinud lubjakivi.

Bükkhát

Bükkhátile on omased miotseenis tekkinud meresetted – savi, liiv ja kruus. Kohati esineb seal ka rüoliiti. Pealiskorras on sellele alale iseloomulikud erosioonis tekkinud orud.

Upponyi mäed

Büki aladele jäävad ka Upponyi mäed, kus miotseenis tekkinud kruusakihid vahelduvad karbonis tekkinud kiltade, liivakivi ja lubjakiviga. Ka esineb seal kriidiajastul tekkinud liivakivi ja andesiiti.

Büki platoo

Bél-kő

Piirkonna huvitavaim ala on Büki platoo. Seda piiravad järsud kaljuseinad ja nõlvad. Selle lääneosas asub Bél-kő tipp. Platoo pikkus on 18–20 km ja laius 5–7 km.

Terve see piirkond on karstiala, kus domineerivad lubjakivi ja dolomiit. Garadna oja jagab piirkonna kaheks. Platoo äärealadel on üksikud kõrgemad pöökidest ümbritsetud tipud.

Sealsetes karstilehtrites neelduv vesi toidab allikaid, mis varustavad veega poolt miljonit inimest. Neeldunud vesi liigub keerukat maa-alust marsruuti mööda, puhastudes ise, nii et see edasist töötlemist ei vaja.

Kõrgeim punkt

Mäestiku kõrgeim punkt on ametlikult Istállóskő (959 m). Aastal 2014 mõõdeti aga Kettős-bérci mäel ühe kalju kõrguseks 960,715 meetrit. Hiljem kinnitasid uued mõõtmised seda tulemust ja nii on mäestiku kõrgeimaks tipuks Szilvási-kő kõrgusega 961 meetrit.

Teised kõrgemad tipud on Bálvány (956 m) ja Tar-kő (949 m). Mäestikus on aga veel 50 üle 900 meetri kõrguse mäetipu. Ungari sajast kõige kõrgemast mäetipust asub 59 Bükis.

Büki koopad

Büki mäestikus on üle 1100 teadaoleva koopa. Mõningad neist on avatud kõigile külastajatele. Nende seas on Anna koobas, Istváni koobas, Szeleta koobas, Istállós-kő koobas, Kitseauk ja Büdös-pest. Tuntud on ka koobastes asuvad Miskolctapolca kuumaveeallikad. 52 sealset koobast on oma eripärase mikrokliima tõttu looduskaitse all. Paljudest sealsetest koobastest on leitud ka kiviaegsete inimeste tegutsemise jälgi.

Mäestikus asub ka Ungari sügavaim koobas – 252 meetrit sügav Bányászi koobas.

Välislingid

• Infot piirkonna kohta; fotod (tšehhi keeles)