Eesti kodanike komiteed

Eesti kodanike komiteed (EKK) olid 1989. ja 1990. aastal kodanikualgatuse korras loodud parteiülesed poliitilised ühendused, mille eesmärgiks oli Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel taastamiseks pädevate võimustruktuuride moodustamise ettevalmistamine Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike registreerimise, Eesti Kongressi valimiste korraldamise ja Eesti Kongressi kokkukutsumise teel.

Mõtte teke

21. jaanuaril 1989 korraldas ERSP Tartus mõttevahetuse „Kuidas taastada Eesti iseseisvus”. esinesid s.h
- Tunne Kelam, kes tõdes, et olukord nõuab liikumist ehtsa rahvaesinduse suunas ja vajame Eesti taotluste selget ja põhimõttelist väljaütlemist;
- Jüri Adams, kes tegi ettepaneku ulatusliku parempoolse koalitsiooni loomiseks ning maapäeva kokkukutsumiseks,

milleks tuleb koostada valijate nimekirjad Eesti Vabariigi kodanikest ja nende järeltulijatest ja korraldada alternatiivvalimised;

- Hando Runnel ja Kaido Kama nõudsid toetumist selgele alusele, tõele. Viimase esinemist peab Jüri Adams üheks aluseks kodanike komiteede tekkele.^[1]

EMS-i tollane esimees Trivimi Velliste on meenutanud, et mõttele panid aluse Rein Taagepera idee Eesti kodanike registreerimisest ja Harald Tillemanni ettepanek kokku kutsuda rahvuskongress.^[2]

Üleskutse

Üleskutse Eesti kodanike komiteede asutamiseks, Eesti kodanike registreerimiseks ja Eesti Kongressi ettevalmistamiseks esitasid 24. veebruaril 1989 toimunud rahvakoosolekutel Eesti Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei ja Eesti Kristliku Liidu esindajad. Üleskutse lähtus 1938. aastal vastu võetud Eesti Vabariigi põhiseadusest, mille kohaselt määratleti kõrgeima võimu kandjaks riigis eesti rahvas. Et Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest lähtuv riigi- ja omavalitsusasutuste struktuur oli vahepealsete okupatsioonide käigus lakanud olemast, tuli selle taasloomiseks alustada õigusjärgse kodanikkonna registreerimisest, millise ülesande võtsid enda kanda kihelkondliku geograafilise printsiibi järgi rahvaalgatuse korras asutatud Eesti kodanike komiteed.

Esimene Eesti kodanike komitee asutati 21. märtsil 1989 Kadrinas, maakonnalinnadest jõuti esimese Eesti kodanike komitee asutamiseni 10. aprillil 1989 Kuressaares. Esimene maakonnakomitee moodustati 12. mail 1989 Virumaal. Reaalselt algas kodanike registreerimine siiski alles varasuvel ning sai hoo sisse südasuvel, mil rahvuslik liikumine oli juba niivõrd tugevnenud, et Eesti iseseisvuse taastamise vastased ning mõõdukat arengut Nõukogude Liidu koosseisus pooldavad poliitilised jõud minetasid võime üha radikaalsemaks muutuvat rahvuslikku liikumist peatada. Sügisel liitus kodanike komiteede liikumisega ka mõõdukat uuendusliikumist pooldava Rahvarinde enamus. Detsembrist 1989 kuni veebruarini 1990 toimus eestlaste massiline lahkumine oma senise mõjuvõimu kaotanud kommunistlikust parteist.

Eesti kodanike komiteede tegevus päädis Eesti Kongressi valimistega 24. veebruaril 1990 ja Eesti Kongressi kokkukutsumisega 11. märtsil 1990. Enamik Eesti kodanike komiteesid lakkasid tegutsemast 1990. aasta kevadel, ülejäänuist peaaegu kõik hiljemalt 1990. aasta lõpuks. Seniste Eesti kodanike maakonnakomiteede kaudu hakkas Eesti Kongressi poolt moodustatud Eesti Komitee korraldama Eesti Vabariigi kodanike isikutunnistuste väljaandmist.

Vaata ka

Viited

↑ Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre, Teine Eesti, 1996, lk 505. ISBN 9985854039
↑ Teine Eesti (1996) lk 557

Veebiviited

[TeineEesti-1] Mart Laar, Urmas Ott, Sirje Endre, Teine Eesti, 1996, lk 505. ISBN 9985854039

[2] Teine Eesti (1996) lk 557

[1]

[2]