Hans Heinrich Falck
Hans Heinrich Falck (4. aprill (vkj)/ 15. aprill 1791 Järvajõe, Ambla kihelkond – 7. november (vkj)/ 19. november 1874) oli Toomgildi oldermann.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sündis Ambla kihelkonnas mölder Niklas Falcki ja tema eestlannast abikaasa Gertrude Koppelsohni pojana. Perekonnapärimuse järgi on ta Linköpingi piiskopi Erik Falcki järglane.
Kaks aastat õppis ta Tallinna Tallinna Püha Vaimu koguduse koolis. Juba 12-aastaselt alustas ta mööblitisleri õpilasena ameti õppimist. Väidetavalt olevat ta omandanud möldri, sepa, tisleri, kübarsepa, klaverimeistri ja -häälestaja ning ka kaupmehe elukutse; ta ka pidanud neist iga ametit lühemat aega.
1812. aastal Vene-Prantsuse sõja ajal oli ta Venemaa sõjaväe varustaja ning teenis sellega kena varanduse. Pärast sõda rajas ta Tallinna oma tislerikoja, kuid tugeva konkurentsi tõttu spetsialiseerus peagi klaverite ja teiste muusikariistade tootmisele. 1818. aastal alustanud väikesest klaverikojast sai peagi suur vabrik.
1828. aastal omandas ta maatüki Toompea eeslinnas, praeguse Luise tänava piirkonnas. Ta laiendas pidevalt seda maatükki, ostes kokku naaber- ja muid lähiümbruse krunte. Hiljem rajati tema sinna, Wismari ja Adamsoni tänava vahele, avalik park (Falgi park).
1830. aastal valiti ta Toompea lossifoogtikohtu vanemaks, 1848. aastal Toomgildi oldermanniks ja Toompea maksuvalitsuse esimeheks.
1850. aastal müüs ta oma klaverivabriku maha.
Tallinna linna arendamine
[muuda | muuda lähteteksti]
Falckil oli teeneid ka Tallinna linnatänavate rajamisel ja korrastamisel. 1849. aastal viibis Tallinnas Venemaa keiser Nikolai I koos perekonnaga ning nad soovisid külastada Alexander von Benckendorffi Keila-Joa mõisa. Tee sinna viis mööda Paldiski maanteed, mis oli tol ajal halvas korras, mudane ja isegi linna piires kohati sõidukõlbmatu. Linnavalitsus ei osanud midagi ette võtta, kuid Falck lasi kümne päevaga Paldiski maanteelt ära vedada palju muda ja mulda ning tee siledaks rullida.
1856–1857 rajati tema initsiatiivil ja suuresti ka tema raha eest Toompea ja Paldiski maantee vahele ühendustee, mida tuntakse Falgi teena. Samal ajal korrastati ja ääristati puudega Toompuiestee ning rajati Suur-Falgi tänav ehk Kaarli puiestee.
Tema eestvõttel rajati Tallinna uus eesti kogudus – Kaarli kogudus. Falcki raha eest valmis ka väike puust Kaarli hädakirik. Hilisem uhke Kaarli kirik rajati samuti Falcki antud maatükile. Algul ehitati kirikut tema ehitusmaterjalidest, mis olid pärit samas paiknenud linnakindlustiste lammutamisest.
Ta on toetanud ka mitme andeka noore eestlase õpinguid. Tuntuim neist oli keisrite ihuarst Philipp Karell.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Tema eluloo avaldas poeg Paul Theodor Falck:
- Ein baltischer Bürger von altem Schrot und Korn. Nach hinterlassenen Aufzeichnungen Hans Heinrich Falcks mitgeteilt von Paul Th. Falck. Riga, Verlag von Jonck & Poliewsky, 1914
- Valdeko Vende. "Ununenud Tallinn". 1990
- Andres Pulver. "Hans Falck oli Tallinna esimene eestlane". Virumaa Teataja nr 49, 11. märts 2008. Lk 7