Mine sisu juurde

Henri Gervex

Allikas: Vikipeedia
Henri Gervex
Sündinud 10. detsember 1852
Pariis, Prantsusmaa
Surnud 7. juuni 1929 (76-aastaselt)
Tegevusala maalikunst

Henri Gervex (10. detsember 18527. juuni 1929) oli prantsuse maalikunstnik, kes õppis maali Alexandre Cabaneli, Pierre-Nicolas Brisset' ja Eugène Fromentini käe all.[1][2]

Lapsepõlv ja noorus

[muuda | muuda lähteteksti]
"Valtesse de La Bigne" (1879)

Ta oli klaverivalmistaja Félix Nicolas Gervex' ja Joséphine Peltier' poeg. 15-aastaselt asus ta õppima Pierre-Nicolas Brisset' ateljees. Kolm aastat hiljem teenis ta Rahvuskaardi 152. pataljonis. 1871. aastal võeti ta Alexandre Cabaneli ateljeesse École des Beaux-Artsis, kus ta õppis viis aastat koos Jean-Louis Foraini, Fernand Cormoni ja maastikumaalija Eugène Damasiga. Ta õppis ka orientalistliku maalikunstniku Eugène Fromentini juures.

Loomingutee algus

[muuda | muuda lähteteksti]
"Rolla" (1878). Modell oli Ellen Andrée

Tema varajane looming kuulus peaaegu eranditult mütoloogiažanrisse, mis oli ettekäändeks akti maalimiseks. Pariisi salongi žürii lükkas tema Alfred de Musset' luuletusele tugineva 1888. aasta "Rolla" tagasi ebamoraalsuse tõttu, [1] kuna see kujutas stseeni luuletusest – alasti prostituuti pärast kliendiga seksimist. Tsensuur tegi aga Gervex' maali veelgi kuulsamaks ja alustas tollal 26-aastase Gervex' karjääri. Ehkki Salongis oli ta keelatud, eksponeeriti "Rollad" lähedal asuvas eragaleriis, kus ta oli väga populaarne.[3]

Gervex oli kuulsa kurtisaani Valtesse de La Bigne'i üks paljudest armukestest. Nende suhe oli pikk ning Gervex kujutas kuldjuukselist kaunitari 1881. aastal oma kunstiteoses "Abielu", kus ta on pealaest jalatallani riietatud sinisesse, tema lemmikvärvi, seistes tumedajuukselise vuntsidega mehe kõrval. Teine La Bigne'i maal inspireeris Émile Zolad romaani "Nana" kangelanna loomisel ja Gervex ise oli Zola romaani "L'Œuvre" ("Kunstiteos", 1886) tegelase, oportunistliku maalikunstniku eeskujuks.

Hiljem pühendus Gervex kaasaegse elu kujutamisele ja saavutas edu teosega "Dr Péan Salpétrières" ("Operatsioon"), mis on Rembrandti "Doktor Tulpi anatoomialoengu" moderniseeritud variant. [4][5]

"Maaližürii istung" (u 1883)

Talle usaldati mitmeid olulisi ametlikke maaliteoseid ja avalike hoonete kaunistamisi. Esimeste seas on "Auhindade jagamine" (1889) Palais de l'Industrie's, "Nikolai II kroonimine", "Linnapea bankett" (1900) ja grupiportree "La République Française" ja ka Pariisi Hôtel de Ville'is asuva Salle des Fêtesi (ballisaali) lagi ja dekoratiivpaneelid, mille ta maalis koos Emile-Henri Blanchoniga. Selle töö eest sai Gervex Auleegioni ordeni.[3] Ta maalis koos Alfred Stevensiga ka panoraami "Sajandi ajalugu" (1889). Luxembourgi muuseumis on tema maalid "Saatür Bacchantega mängimas" ja "Salongi žürii" (1885). Lisaks arvukatele õlis ja pastellis tehtud portreedele kuuluvad tema oluliste teoste hulka ka "Veenuse sünd", "Armulaud Kolmainu kirikus", "Tagasitulek ballilt", "Diana ja Endymion", "Töö", "Abielu", "Suursaadikute juures", "Paadisõit saarestikus", "Nana ja sünnitus". [4] [6]

1893. aastal Venemaal reisides tellis Nikolai II temalt enda kroonimise maali ja keiserliku perekonna portreed.[7] [8]

1913. aastal valiti ta Académie des Beaux-Artsi

Tema Pariisi rue de Chavreau 68 asuva maja ja ateljee, mille ta laskis ehitada 1890. aastatel, et saada endale ruumi suuremahuliste teoste loomiseks, sealhulgas Nikolai II tellimuste jaoks, ostis hiljem tantsija Isadora Duncan.[9][10]

"La femme au Masque" (1885) pälvis 1902. aasta kohtuasjas ülemaailmse tähelepanu, kuna Camille du Gasti süüdistati ekslikult selles, et ta oli pildi modell
  1. 1,0 1,1 Chisholm, Hugh, ed. (1911). "Gervex, Henri". Encyclopædia Britannica. Vol. 11 (11th ed.). Cambridge University Press. p. 908.
  2. "Benezit Dictionary of Artists". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. september 2019. Vaadatud 15. mail 2021.
  3. 3,0 3,1 Famous Pictures Reproduced from Renowned Paintings by the World's Greatest Artists. Stanton and Van Vliet Company. 1917. Lk 168–.
  4. 4,0 4,1 Chisholm 1911.
  5. "Henri Gervex". www.artrenewal.org.
  6. RKD
  7. Corcoran Gallery of Art; Lilien F. Robinson (1983). La Vie Moderne: Nineteenth-century French Art from the Corcoran Gallery. The Gallery. ISBN 978-0-88675-007-7.
  8. Prince Michael Of Greece (17.10.2006). Jewels of the Tsars: The Romanovs and Imperial Russia. Harry N. Abrams. ISBN 978-0-86565-171-5.
  9. Lillian Loewenthal (1993). The Search for Isadora: The Legend & Legacy of Isadora Duncan. Princeton Book Company. ISBN 978-0-87127-179-2.
  10. Ean Wood (2006). Headlong Through Life: The Story of Isadora Duncan. Book Guild. ISBN 978-1-84624-003-4.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]