Seda lehekülge säilitatakse vaid ajaloo huvides ja enam ei uuendata, kuna selleks puudub vajadus või ressurss või on lehekülje eesmärk ebaselge. Vajadusel esitada ettepanekud uuendamiseks lehekülje arutelulehel.
Siin on näha 1. septembril 2008 kasutusele võetud uue esilehega seonduv.
Kahvripühvli keha on tünjas, laia rinnaga, jalad suhteliselt lühikesed ja jässakad. Tal on suur pea ja lühike jäme kael. Pea asetseb madalal, pealagi on turjast madalam. Kõrvad on suured, tihti longus, metsas elaval alamliigil ääristatud pikkade osalt valgete karvadega. Silmad on väikesed. Esimesed sõrad on laiemad, et ebaühtlast kereraskust kanda. Saba otsas on pikk karvatutt.
Sarved on nii lehmadel kui ka pullidel. Need on konksjad, keerduvad pealaelt külgedele ja alla, seejärel üles ja sissepoole. Pullide sarved on massiivsed ja moodustavad pealael võimsa lameda kilbi. See kujuneb tavaliselt alles viiendaks-kuuendaks eluaastaks ja on nii tugev, et võib peatada püssikuuli. Kumerust pidi mõõtes võib sarve pikkus olla kuni 160 cm, sarveotste vahekaugus võib ulatuda üle meetri. Lehma sarved on lühemad ja peenemad ning tugevat kilpi need ei moodusta. Metsapühvli sarved on palju lühemad ja sirgemad. Nende sarvede pikkus on 30–40 cm, need sirutuvad tahapoole ja kilpi ei moodusta. Loe edasi ...
Nädala pilt
Aerjalalised on veeloomad nagu enamik vähke. Neid elab massiliselt nii mere- kui magevee kõigis sügavustes, samuti lompides, rabalaugastes ning mõned liigid niiskes samblas ja kõdus. Nende hulgas on parasiite, kelle välimus võib olla tundmatuseni muutunud. Vabaltelavad aerjalalised on kõigest mõne millimeetri pikkused ja etendavad tähtsat osa veekogu toiduahelas. Nad paljunevad suhteliselt kiiresti, toituvad mikroorganismidest ja on ise toiduks suurematele veeloomadele. Maailmas tuntakse umbes 8500 aerjalaliste liiki, Eestis on neid viimastel andmetel teada 82, oletatakse aga 100 liigi olemasolu.
Esimene, ingliskeelne, Vikipeedia alustas 2001. aasta jaanuaris. Siin on eestikeelne Vikipeedia, mis alustas 2002. aasta augustis ja on käesolevaks hetkeks kasvanud 249 316 artiklini.
Vikipeediasse võib igaüks uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused ilmuvad viivituseta. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake sissejuhatust, kasutamisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja hakake kirjutama!
Can't speak Estonian but have something to say? Tell it here.
Vikipeedia kasutusjuhend
Lühidalt:sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada. Punasele viidale klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui panete teatud sõna topeltnurksulgudesse [[ ]], loote lingi vastavale (potentsiaalsele) artiklile.
Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused vastava artikli arutelulehele kasutades "redigeeri"-linki lehe päises.
Lisaabi saab siit ja harjutamiseks on olemas liivakast, kus võib vabalt katsetada.
Harilik ussikeel on kaheaastane, enamasti puhmikutena kasvav rohttaim. Kasvab peamiselt kuivematel aladel, mida võimaldab ka kuni 2,5 m sügavusele ulatuv peajuur. Ussikeelt võib võtta kui kuivadel nõlvadel, põllu- ja jäätmaadel kasvavat umbrohtu.
Harilik ussikeel on ühekojaline taim. Õied on kahehuulelised ja ebakorrapärased. Võrdlemisi suured. Värvilt on õied pungas roosakaspunased, puhkenult taevasinised (harva valged). Õied moodustavad ladvas pika kobara (kuni 2/3 varre pikkusest). Putuktolmleja. Õitseb juunist augustini (septembrini). Loe edasi ...
Viimaseid uudiseid
Seda lehekülge säilitatakse vaid ajaloo huvides ja enam ei uuendata, kuna selleks puudub vajadus või ressurss või on lehekülje eesmärk ebaselge. Vajadusel esitada ettepanekud uuendamiseks lehekülje arutelulehel.
Eesti Riigikogu põhiseaduskomisjon loobus Riigikogu liikme kuluhüvitamise korra muutmisest, mille tulemusel oleksid parlamendiliikmed vabanenud kohustusest esitada hüvitise saamiseks kuludokumente. Loe edasi ...
See on Vikipeediaeestikeelne koduleht. Projekti eesmärk on ehitada üles vaba võrguentsüklopeedia. Praegu on meil käsil 249 316 artiklit. Igaüks võib siia uusi artikleid kirjutada ja olemasolevaid parandada; muudatused ilmuvad viivituseta. Sisselogimine ei ole kohustuslik. Vaadake sissejuhatust, kasutamisjuhendit, korduma kippuvaid küsimusi ja hakake kirjutama!
Vikipeedia on olemas paljudes keeltes ja mitmes keeles võistleb ta juba trükitud entsüklopeediatega.
Vikipeedia kasutusjuhend
Lühidalt:sinised lingid viivad olemasolevate artikliteni; punaste linkide puhul on artikkel ette nähtud, kuid see tuleb alles kirjutada; punasele viidale klõpsates jõuate lehele, millel saate alustada uut artiklit; kirjutage aknasse oma tekst; salvestamiseks klõpsake nupule "Salvesta". Kui panete teatud sõna topeltnurksulgudesse [[ ]], loote lingi vastavale (potentsiaalsele) artiklile.
Mida on vahepeal tehtud, seda näete viimaste muudatuste lehelt. Kategooriate abil näete ka teisi sama valdkonna artikleid. Kui artiklis jäi midagi arusaamatuks või vajalik teave jäi sealt leidmata, siis postitage oma küsimused arutelunuppu ja nuppu "redigeeri" kasutades vastava artikli arutelulehele.
