Keefir

Keefir klaasis

Keefir ehk kefiir on täis- või poolkooritud piim, mida on kääritatud mitme bakteriliigi ja pärmiga. Hapuka maitsega keefir on pisut gaasiline ja selles leidub vähesel määral (tavaliselt 1–2%) alkoholi.

Valmistamine

Keefiri valmistamiseks on vaja piim pastöörida ja jahutada. Hiljem lisatakse keefiriseen ehk juuretis ning sobiva temperatuuri korral toimubki hapnemine. Keefiri valmistatakse lehma-, kaameli-, kitse- või lambapiimast.

Keefiriseene moodustavad kääritavad pärmid (Saccharomyces kefir ja Candida kefir) ning bakterid (Lactobacillus caucasicus, Lactobacillus casei, Lactococcus lactis subsp lactis ja Streptococcus diacetilactis). Bakterid toodavad piimhapet, mis annab keefirile selle iseloomuliku maitse. Pärm teisendab laktoosi süsihappegaasi ja alkoholi seguks. Keefiri alkoholisisaldus konsistents ja viskoossus sõltuvad kääritamise kestusest.

Toime

Keefir põhjustab tarbimisel allergiat oluliselt vähem kui piim, kuna hapnemise käigus kalgenduvad piimavalgud, mis enne joogi lõplikku valmimist mikroorganismide ensüümide poolt juba osaliselt lõhustatakse. Et tegemist on happelise joogiga (keefiri pH jääb vahemikku 4,2–4,6), siis on joogil seedenäärmete tegevust ergutav toime, mis mõjub positiivselt neile, kes kannatavad mao alahappesuse all.

Ajalugu

Väidetavalt pärineb keefir Elbruse jalamil asuvast mägikülast. Palju aastaid osati keefiri valmistada ainult Osseetias ja Karabahhias. Legendi järgi andis keefiriseened mägilastele prohvet Muhamed.

Vaata ka

• hapupiim
• jogurt
• kohupiim
• kumõss
• okroška
• pett

Välislingid

• Keefir