Konnaosi
| Konnaosi | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Sõnajalgtaimed Pteridophyta |
| Klass |
Kidad Equisetopsida |
| Selts |
Osjalaadsed Equisetales |
| Sugukond |
Osjalised Equisetaceae |
| Perekond |
Osi Equisetum |
| Liik |
Konnaosi |
| Binaarne nimetus | |
|
Equisetum fluviatile L. | |
Konnaosi (Equisetum fluviatile, sünonüüm Equisetum limosum) on mitmeaastane sõnajalgtaim osjaliste sugukonnast osja perekonnast.
Konnaosi kasvab põhjapoolkera mõõduka kliimaga paikades. Euraasias ulatub levila lõuna suunas kuni Kesk-Hispaania, Põhja-Itaalia, Kaukasuse, Hiina, Korea ja Jaapanini. Põhja-Ameerikas ulatub ta Aleuutidest kuni Newfoundlandini, lõuna suunas Oregoni, Idaho, Loode-Montana, Kirde-Wyomingi, Lääne-Virginia ja Virginiani. Eestis on konnaosi tavaline.
Sageli kasvab ta tihedate puhmikutena mageveekogude kallastel või madalas kaldavees, näiteks tiikides, soodes jt. mudase põhjaga veekogudes.
Taime vars on sile, võib olla kas okstega või ilma, 40–140 cm pikk. Varred on 2–8 mm jämedad ja 10–30 peene sõlmega. Igast varresõlmest kasvab välja väikeste, 5–10 mm pikkuste mustade otstega lehekujuliste soomuste männas. Lehtedetuped on tihedalt vastu vart. Paljudel, kuid mitte kõigil vartel on lühikesed, 1–5 cm pikkused tõusvate ja laiali sirutuvate jätkete männased, kusjuures kõige suuremad jätked on varre alumise poole keskosas. Need kõrvalharud on sihvakad, tumerohelised ja 1–8 sõlmega, kusjuures igast sõlmest kasvab jällegi välja lehekujuliste soomuste männas.
Osjad on seest õõnsad, aga kõige suurem siseõõnsus on konnaosjal: tüüpiliselt hõlmab see 80% varre läbimõõdust. Varred katkevad sõlmede kohalt kergesti, kui neid rebida. Niihästi viljakad kui steriilsed varred näevad välja ühtemoodi.
Eosed valmivad juunis-juulis. Mõne varre otsa kasvavad tömbi otsaga eosekoonused. Need on kollakasrohelised, 1–2 cm pikad ja 1 cm laiad ning tihedates männastes paiknevate soomustega.
Konnaosi paljuneb niihästi sugulisel teel eoste kui mittesugulisel teel risoomiga, aga pigem viimastega, sest enamik võrseid kerkib risoomist.
Konnaosja peetakse sageli agressiivseks liigiks, sest ta kipub oma kõrval teisi taimi välja suretama. Sellepärast, kui konnaosja oma aeda istutada, on parem tema risoom mingisse kasti panna, mille seinad takistaksid taime juurestiku levimist.
Niihästi Euroopa kui Põhja-Ameerika hõimud on sajandeid kasutanud konnaosja küürimiseks, karestamiseks ja viilimiseks varte suure ränisisalduse tõttu. Varakevadisi võrseid söödi. Vanad kreeklased ja roomlased kasutasid neid verejooksu peatamiseks, neeruhaiguste, seedehaavandite ja tuberkuloosi raviks.
Konnaosjadesse koonduvad pinnases leiduvad raskmetallid ja sellepärast kasutatakse neid keskkonna raskmetallisisalduse määramiseks.
Konnaosja varsi ja juuri söövad mõnikord veelinnud. Carl Linné andmetel põhjapõder ei söö tavalist heina, küll aga konnaosje, sest need on mahlakad. Põhja-Rootsis niidetakse neid lehmasöödaks, et suurendada nende piimaandi, aga hobused neid ei söö.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Konnaosi andmebaasis eElurikkus
