Victoria (Suurbritannia kuninganna)

Victoria
	Kuninganna Victoria (1882; Alexander Bassano foto)
Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna
	Ametiaeg; 20. juuni 1837 – 22. jaanuar 1901
Eelnev	William IV
Järgnev	Edward VII
India keisrinna
	Ametiaeg; 1. mai 1876 – 22. jaanuar 1901
Järgnev	Edward VII
Isikuandmed
Sünninimi	Alexandrina Victoria
Sünniaeg	24. mai 1819; Kensingtoni palee, London
Surmaaeg	22. jaanuar 1901 (81-aastaselt); Osborne House, Wight
Abikaasa	Prints Albert
Vanemad	Edward Augustus, Kenti ja Strathearni hertsog; Saxe-Coburg-Saalfeldi Victoria
Lapsed	Victoria, kuninglik printsess; Edward VII; Alice, Hesseni suurhertsoginna; Alfred, Edinburghi ning Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog; Helena, Christian of Schleswig-Holsteini printsess; Louise, Argylli hertsoginna; Arthur, Connaughti hertsog; Leopold, Albany hertsog; Beatrice, Henry of Battenbergi printsess
Sugulased	Hannoverid
Autogramm

Victoria (sünninimega Alexandrina Victoria; 24. mai 1819 – 22. jaanuar 1901) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna ning 1876. aastast India keisrinna.

18-aastaselt troonile asunud kuninganna Victoria valitses aastatel 1837–1901. Tema valitsemisaeg kestis 63 aastat, 7 kuud ja 2 päeva. Victoria oli pikima valitsemisajaga naismonarh maailma ajaloos ja pikima valitsemisajaga Briti monarh, kuni tema lapselapselapselaps kuninganna Elizabeth II need rekordid 9. septembril 2015 ületas.

Ta oli viimane võimul olnud Hannoveri dünastia esindaja Ühendkuningriigis. Kõik tema esivanemad olid sakslased Hannoveri, Saksi-Gotha, Mecklenburgi, Saksi-Hildburghauseni, Saksi-Koburgi ja Saalfeldi, Braunschweig-Wolfenbütteli, Reuss-Ebersdorfi ja Erbach-Schönbergi dünastiatest.

Victoria ajastu

Pikemalt artiklis Victoria ajastu

Victoria sai kuningaks 20. juunil 1837 peale senise kuninga, onu William IV surma, kellel ei olnud legitiimseid järglasi. Kuu aega enne tema surma sai Victoria 18-aastaseks, mistõttu ei olnud regenti vaja. Alates 1714. aastast oli Suurbritannia olnud personaalunioonis Hannoveri kuningriigiga, kuid Hannoveri trooni pärija võis olla ainult meessoost. Seega lõppes personaalunioon, ning Hannoveri kuningaks sai hoopis Victoria teine onu Ernst August I.

Tema valitsemisaeg sai tuntuks Victoria ajastu nime all. See ajastu järgnes valgustusajastule ja pakatas tööstusrevolutsioonidest ning andis kuju uuele, pulseerivale Atlandi-ülesele maailmale. Selle jooksul laienes Suurbritannia kaubanduslik ja poliitiline impeerium. Jõudsalt arenesid nii raudteed, tööstus, kultuur, teadus, sõjandus kui ka poliitika. Kuningriik tõusis mõne kümnendiga maailma võimsaimaks riigiks, rikkamaks ja mõjukamaks kõikidest Euroopa rivaalidest, välja arvatud Venemaa.

Londonist kui impeeriumi pealinnast sai maailma suurim ja rahvarohkeim linn, kus elas üle kuue miljoni inimese. Metropolist oli kujunenud globaalselt domineeriv poliit-, finants- ja kommertskeskus. Sinna emigreerusid inimesed nii Briti kolooniatest kui ka Euroopa vaesematest osadest. Kord moodustasid Iirimaa suure näljahäda (1845–1852) eest põgenevad iirlased 20% linna elanikkonnast, tunduvalt väiksemad olid juudi ja skandinaavia kogukonnad.

Sajandi lõppedes võtsid esilekerkivad Ameerika Ühendriigid siiski Ühendkuningriigilt maailma juhtriigi tiitli üle. Euroopas tõusis Suurbritannia kõrvale veel üks suurvõim, mis moodustus Saksa riikidest, kus arendati rasketööstust ja ehitati üles vägevat sõjaväge. Sellist olukorda, üksteisemõistmatust ja hõõrumist Euroopa impeeriumide vahel peetakse maailmasõja alguse peamiseks ajendiks.

Järeltulijad

Victoriat peeti kogu kuningliku Euroopa matriarhiks, ta oli peaaegu kõikide Euroopa suurte dünastiate otsene esiema või vähemalt hõimlane. Tema isa oli kuningas George III neljas poeg Edward Augustus.

Victoria abikaasa oli Saksi-Coburgi ja Gotha prints Albert. Neil oli üheksa last:

Victoria, kuninglik printsess (1840–1901)
Albert Edward, kuningas Edward VII (1841–1910)
Alice, Hesseni suurhertsoginna (1843–1878)
Alfred, Edinburghi ning Saksi-Coburgi ja Gotha hertsog (1844–1900)
Helena, Christian of Schleswig-Holsteini printsess (1846–1923)
Louise, Argylli hertsoginna (1848–1939)
Arthur, Connaughti hertsog (1850–1942)
Leopold, Albany hertsog (1853–1884)
Beatrice, Henry of Battenbergi printsess (1857–1944)

Pärast Alberti surma 1861. aastal tõmbus Victoria endasse ja teda hakati kutsuma Windsori lohutamatuks leseks.

Lapselapsi sündis kokku 48.

Tänapäeval ulatub Victoria järeltulijate arv sadadesse. Nende hulka kuuluvad Elizabeth II ja tema abikaasa Philip Mountbatten, Norra kuningas Harald V, Rootsi kuningas Karl XVI Gustav, Taani kuninganna Margrethe II, Hispaania kuningas Juan Carlos I ja tema abikaasa Sofía.

Tütar printsess Beatrice ja poeg kuningas Edward VII otsustasid pärast ema surma, et tema päevikuid ei sobi anda avalikkusele uurida, ning need lasti peaaegu viimseni hävitada.

Residentsid

Kuninganna Victoria elas Buckinghami palees ja puhkas Põhja-Šoti mägismaa äärealal asuvas Balmorali lossis.

Mälestuse jäädvustamine

Victoria järgi on nimetatud palju kohti, eriti Briti Rahvaste Ühenduse piires, sealhulgas Seišellide pealinn, Aafrika suurim järv, Victoria juga, Suur Victoria kõrb, Victoria saar, kaks Austraalia osariiki (Victoria ja Queensland) ning kahe Kanada osariigi keskus (Briti Columbia keskus Victoria ja Saskatchewani keskus Regina). Tema järgi on nime saanud ka Buckinghami palee lähistel asuv Victoria raudteejaam Londoni kesklinnas.

Eelnev William IV	Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi kuninganna 1837–1901	Järgnev Edward VII

Vaata ka

Kirjandus

Andrew Norman Wilson, "Kuninganna Victoria" (tõlkinud Kalev Lattik, Tallinn, Varrak, 2016) ISBN 9789985337196