Leedu Kommunistlik Partei
| Leedu Kommunistlik Partei (LKP) | |
|---|---|
.svg) | |
| Asutamine | 1918 – keeld 1990 |
| Peakorter | Leedu NSV, Vilnius |
| Ideoloogia | marksism-leninism, kommunism |
| Koalitsioon | Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei, Komsomol |
Leedu Kommunistlik Partei (ka Leedumaa Kommunistlik Partei; leedu keeles Lietuvos komunistų partija) oli aastatel 1918–1991 Leedus ja Leedu NSV-s tegutsenud kommunistlik partei. Aastatel 1940–1990 oli see Leedu NSV võimupartei ja ühtlasi ainus legaalne partei selles liiduvabariigis.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]Esimesed marksistlikud ringid tekkisid Leedu territooriumil 1880. aastate lõpul ning olid selgelt sotsiaaldemokraatliku suunitlusega. Nende tegevus aktiviseerus pärast Vladimir Lenini külaskäiku Leedusse septembris 1895. Sama aasta lõpus loodi juba Leedu sotsiaaldemokraatide keskus; aastal 1896 Leedu Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Leedu Tööliste Liit. Kõik need organisatsioonid tegutsesid illegaalselt.
1900. aastal ühinesid Sotsiaaldemokraatliku Partei üks tiib ja Leedu Tööliste Liit uueks liikumiseks Poola Kuningriigi ja Leedu Sotsiaaldemokraatia nime all. Väidetavalt oli uue organisatsiooni moodustamine seotud Feliks Dzeržinski tegevusega. Paralleelselt tegutsesid aastatel 1901–1919 Leedu territooriumil ka Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei rakukesed, mis ühendasid peamiselt venekeelseid vasakpoolseid. Ka need ühingud olid illegaalsed.
Asutamine
[muuda | muuda lähteteksti]14. augustil 1918 otsustati Vilniuses toimunud revolutsiooniliste sotsiaaldemokraatide koosolekul moodustada uus poliitiline liikumine Leedu Kommunistliku Partei nime all.
Leedu Kommunistliku Partei esimene kongress toimus sama aasta 1.–3. oktoobrini Vilniuses. Mainitud kongressil valiti ka partei keskkomitee esimene koosseis. Sama aasta detsembris koopteeriti keskkomiteesse veel mitmed mainekad Moskvast saabunud leedu päritolu kommunistid nagu Vincas Mickevičius-Kapsukas ja Zigmas Angarietis. Sel ajal oli parteil väidetavalt umbes 800 liiget.
Seoses Leedu-Valgevene NSV moodustamisega veebruaris 1919 ühinesid Leedu ja Valgevene kommunistlikud parteid märtsis uueks parteiks Leedu ja Valgevene Kommunistliku Partei nime all, mida juhtis Kazys Giedrys. Pärast selle riikliku moodustise likvideerimist otsustati 5. septembril 1920 Smolenskis toimunud Leedu ja Valgevene Kommunistliku Partei Keskkomitee pleenumil jagada partei uuesti kaheks rahvuslik-territoriaalsetel alustel tegutsevaks parteiks.
Tegevus Leedu Vabariigis
[muuda | muuda lähteteksti]Leedu Kommunistlik Partei tegutses illegaalselt, Leedu Vabariigi võimude poolt tunnustamata liikumisena, toimides vastavalt Ülevenemaalise Kommunistliku (bolševike) Partei juhistele. Partei tegeles süstemaatiliselt seadusliku riigikorra õõnestamisega, revolutsioonilise iseloomuga kirjanduse levitamisega ning streikide ja muude töölisrahutuste õhutamisega.
12. veebruaril 1921 asendati Leedu Kommunistliku Partei Keskbüroo Keskkomiteega, mille koosseisu kuulus 9 liiget ja 5 liikmekandidaati. Sama aasta aprillis ühines parteiga seni eraldi organisatsioonina tegutsenud "Bund".
16. juulil 1921 võeti Leedu Kommunistlik Partei eraldi sektsioonina vastu Kominterni. Partei keskkomitee liige Vincas Mickevičius-Kapsukas oli aastatel 1923–1935 juhtivatel ametikohtadel Kominterni täitevkomitees, sealhulgas alates 1925. aastast Poola ja Baltimaade sekretariaadi juhataja.
Partei andis välja mitmeid illegaalseid publikatsioone. Nende ainus legaalne ajaleht oli aprillist detsembrini 1926 Kaunases ilmunud nädalaleht "Darbininkų atstovas". See keelustati pärast Antanas Smetona poolt läbi viidud riigipööret.
Liikmete arv parteis ei ületanud põrandaaluse tegevuse perioodil 2000 inimese piiri.
Aastatel 1923–1926 oli LKP Keskkomitee sekretär Karolis Požėla, kes kommunistliku riigipöördekatse kavandamise eest 1926. aastal vahistati ja sõjatribunali otsusega Kaunases maha lasti. Pärast Požėla surma saadeti Nõukogude Liidust uueks parteijuhiks Antanas Sniečkus.
Leedu Kommunistliku Partei liikmed osalesid Leedu seadusliku valitsuse tagandamisel 15. juunil 1940, mida organiseeris selleks Nõukogude Liidust Leetu saadetud välisasjade rahvakomissari asetäitja Vladimir Dekanozov. Juba sama aasta 17. juunil moodustati uus, Nõukogude Liidu poolt heaks kiidetud valitsus, mida asus juhtima Leedu Kommunistliku Partei liige Justas Paleckis. Kohe alustati riigivastase tegevuse eest vangis viibinud parteiliikmete vabastamist – kokku oli neid üle 500. 18. juunil hakkas Kaunases ilmuma partei ametlik häälekandja "Liaudies balsas". Partei legaliseeriti ametlikult 25. juunil 1940. Sama aasta 14.-15. juulini toimunud parlamendivalimistel saavutas partei seaduslikke piiranguid, hirmutamist ja repressioone kasutades absoluutse valimisvõidu.
Tegevus ainuparteina
[muuda | muuda lähteteksti]21. juulil 1940 moodustatud Leedu NSVs kujunes Leedu Kommunistlikust Parteist esialgu võimupartei, hiljem aga ka ainupartei. Partei keskkomitee ja selle poliitbüroo kujunesid Leedu NSVs tegelikku võimu teostavateks organiteks. LKP KK I sekretär muutus isikuks, kellele kuulus sisuliselt suurem võim kui ametlikule riigipeale ja valitsusjuhile.
8. oktoobril 1940 võeti Leedu Kommunistlik Partei vastu Üleliidulise Kommunistliku (bolševike) Partei liikmesorganisatsiooniks, millega lõpetati ka ametlikult selle liikumise senine näiline iseseisvus.
Partei ajaloo esimene legaalne kongress toimus 5.–9. veebruarini 1941 Vilniuses. Tegemist oli järjekorras viienda LKP kongressiga.
LKP Keskkomitee I sekretärid
[muuda | muuda lähteteksti]| Nimi | Eluaastad | Ametiaja algus | Ametiaja lõpp |
|---|---|---|---|
| Pranas Eidukevičius | (1869–1926) | 1918 | 1919 |
| Vincas Mickevičius-Kapsukas | (1880–1935) | 1919 | 1920 |
| Karolis Požėla | (1896–1926) | 1920 | 1926, 27. detsember |
| Antanas Sniečkus | (1903–1974) | 1926 | 1931 |
| Motiejus Šumauskas | (1905–1982) | 1931 | 1936 |
| Antanas Sniečkus | (1903–1974) | 1936 | 1938 |
| Icikas Meskupas-Adomas | (1907–1942) | 1938 | 1940, 15. august |
| Antanas Sniečkus | (1903–1974) | 1940, 15. august | 1974, 22. jaanuar |
| Petras Griškevičius | (1924–1987) | 1974, 18. veebruar | 1987, 14. november |
| Ringaudas Songaila | (1929–2019) | 1987, 1. detsember | 1988, 20. oktoober |
| Algirdas Brazauskas | (1932–2010) | 1988, 20. oktoober | 1990, detsember |
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Allikad
[muuda | muuda lähteteksti]- Большая Советская Энциклопедия, но. 14, стр. 538–539. Москва : Издательство "Советская Энциклопедия", 1973.
- Очерки истории Коммунистической Партии Литвы : том 2, 1920–1940. Вильнюс : Минтис, 1980.