Olivér Várhelyi
Olivér Várhelyi | |
---|---|
Olivér Várhelyi (2023) | |
Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemise volinik | |
Ametis | |
Ametisse asumise aeg 1. detsember 2019 | |
Eelnev | Johannes Hahn |
Isikuandmed | |
Sünniaeg |
22. märts 1972 Szeged, Ungari Rahvavabariik |
Erakond | parteitu |
Haridus |
Ålborgi Ülikool Szegedi Teadusülikool |
Olivér Várhelyi (sündinud 22. märtsil 1972 Szegedis) on Ungari advokaat ja diplomaat, alates 2019. aastast Euroopa Komisjoni naabruspoliitika ja laienemise volinik von der Leyeni komisjonis. Ta sai ametikohale pärast seda kui Euroopa Parlament keeldus László Trócsányit ametisse nimetamast. Alates 17. septembrist 2024 on ta Euroopa Komisjoni tervishoiu ja loomade heaolu voliniku kandidaat von der Leyeni teises komisjonis. Tema kuulamine Euroopa Parlamendis toimus 6. novembril 2024.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Olivér Várhelyi on omandanud 1994. aastal Taanis Ålborgi Ülikoolis magistrikraadi Euroopa õigusteaduse erialal ja 1996. aastal Szegedi Teadusülikoolis õigusteaduse erialal. 2005. aastal sooritas ta advokaadieksami.
Töökäik
[muuda | muuda lähteteksti]Olivér Várhelyi alustas 1996. aastal tööd Ungari tööstus- ja kaubandusministeeriumis. Seejärel asus ta tööle välisministeeriumisse, kus tema ülesanne oli viia välisministeeriumi töö vastavusse ELi acquis'ga. Aastatel 1998–2001 oli ta ministeeriumi juriidilise osakonna juhataja kabinetiülem. Seejärel kolis ta Brüsselisse, kus töötas kuni 2006. aastani Ungari alalises esinduses Euroopa Liidu juures õigusnõunikuna, hiljem õigusteenistuse juhatajana.
Pärast seda töötas Olivér Várhelyi kaks aastat Ungari justiitsministeeriumis Euroopa Liidu õiguse osakonna juhatajana. Aastatel 2008–2011 töötas ta lühikest aega Euroopa Komisjoni siseturu ja teenuste peadirektoraadis üksuse juhina, vastutades tööstusomandi õiguste eest.
2011. aastal siirdus Olivér Várhelyi tagasi Ungari välisteenistusse, olles Ungari alalises esinduses Euroopa Liidu juures esinduse juhataja asetäitja ja alates 2015. aastast esinduse erakorraline ja täievoliline suursaadik. Euroopa Liidu suursaadikuna peeti teda Olivér Orbánile väga lojaalseks, olgugi et ta ei kuulunud ametlikult ühtegi erakonda. Hoolimata sellest, et teda peetakse väga intelligentseks ja laia silmaringiga inimeseks, on teda kirjeldatud kui "uskumatult ebaviisakat" ja "inimest abrasiivse juhtimisstiiliga, mis tähendab muu hulgas töötajate peale karjumist ja nende sõimamist", samuti võib ta olla suursaadikute koosolekutel väga võitluslik.
Euroopa Komisjoni volinik
[muuda | muuda lähteteksti]Von der Leyeni komisjon 2019–2024
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Von der Leyeni komisjon
Pärast seda, kui Euroopa Parlament lükkas 2019. aastal tagasi László Trócsányi kandidatuuri Euroopa Komisjoni voliniku kohale von der Leyeni komisjonis, nimetas Ungari peaminister Viktor Orbán Olivér Várhelyi uueks Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks. Talle usaldati Euroopa naabruspoliitika ja laienemise portfell. Tema ametisse nimetamist tervitasid Orbáni pikaajalised liitlased, sealhulgas Serbia president Aleksandar Vučić ja Bosnia serblaste juht Milorad Dodik. Mitmed vaatlejad ja laienemiseksperdid mõistsid selle hukka, muu hulgas seetõttu, et ta ei järgi võimalikul Euroopa Liiduga ühinemisel demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid. Kuulamisel Euroopa Parlamendis ei kogunud Olivér Várhelyi kahte kolmandikku häältest, mistõttu esitasid parlamendiliikmed talle täiendavad kirjalikud küsimused.
15. veebruaril 2023 tekitas poleemikat Várhelyi sõnavõtt, milles ta nimetas Euroopa Parlamendi liikmeid Lääne-Balkani teemalisel kuulamisel "idiootideks". Selle vahejuhtumi tõttu nõudsid osa Euroopa Parlamendi liikmeid Várhelyi tagasiastumist.
9. oktoobril 2023 tekitas poleemikat tema sõnavõtt sotsiaalmeedias, milles ta ütles, et kogu ELi abi palestiinlastele on külmutatud. Neli tundi hiljem teatas tema kolleeg volinik Janez Lenarčič sotsiaalmeedia vahendusel, et "ELi humanitaarabi abivajavatele palestiinlastele jätkub nii kaua kui vaja".
2024. aastal mainis Olivér Várhelyi telefonikõnes Gruusia peaministri Irakli Kobahhidzega Robert Fico mõrvakatset. Pärast kõne üksikasjade avalikustamist märkis Olivér Várhelyi, et "üks osa minu telefonikõnest ei olnud mitte ainult kontekstist välja võetud, vaid seda esitleti avalikkusele ka viisil, mis võib põhjustada telefonikõne algselt kavandatud eesmärgi täieliku väärtõlgenduse". Gruusia peaminister pidas Fico mõrva mainimist isiklikuks ohuks.
Von der Leyeni teine komisjon 2024–2024
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Von der Leyeni komisjon
2024. aasta juulis nimetas Ungari Olivér Várhelyi uuesti Euroopa Komisjoni voliniku kandidaadiks. 17. septembril 2024 nimetas Ursula von der Leyen ta tervishoiu ja loomade heaolu voliniku kandidaadiks. Tema kuulamine Euroopa Parlamendis toimus 6. novembril 2024. Ta ei saanud kohe Euroopa Parlamendi liikmetelt volinikuks nimetamiseks vajalikku heakskiitu ja pidi vastama kirjalikult veel täiendavatele Euroopa Parlamendi liikmete küsimustele.[1]
Olivér Várhelyi on von der Leyeni teises komisjonis üks kolmest (Dubravka Šuica ja Wopke Hoekstra kõrval) volinikust, kellel on see teine ametiaeg Euroopa Komisjoni volinikuna. Valdis Dombrovskisel on kolmas ja Maroš Šefčovičil neljas ametiaeg.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Ots, Mait. Euroopa Parlament andis ungarlasest volinikukandidaadile lisaülesande. ERR, 8. november 2024.