Põhja-Osseetia
| Põhja-Osseetia Alaania Vabariik | |
|---|---|
|
| |
|
vene Республика Северная Осетия-Алания (Respublika Severnaja Ossetija-Alanija) | |
|
osseedi Республикӕ Цӕгат Ирыстон–Алани (Respublikä Tsägat Irõston–Alani) | |
|
| |
|
| |
| Pindala: 7954 km² | |
Elanikke: 678 879 (2024)  | |
| Rahvastikutihedus: 85,4 in/km² | |
| Pealinn: Vladikavkaz (Dzäudžõkäu) | |
| Ametlikud keeled: vene ja osseedi | |
 |
Põhja-Osseetia Alaania Vabariik on Venemaa 1. järgu haldusüksus (vabariik) Põhja-Kaukaasia föderaalringkonnas.
Piirneb Inguššia, Tšetšeenia, Kabardi-Balkaaria ja Stavropoli kraiga ning välisriikidest Gruusiaga.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Suurema osa Põhja-Osseetiast moodustavad Kaukasuse mäeahelikud ja eelmäestikud. Maa põhjaosa väljub stepialadele.
Suurim jõgi on Põhja-Osseetiat lõunast põhja läbiv Terek.
Vabariigi põhjaosa stepid on valdavalt põllustatud. Mägedes levivad metsad ja alpiniidud.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Põhja-Osseetia ühendati Venemaaga aastal 1774.
- 1917–1919 – oli Mägilaste Vabariigi osa
- 20. jaanuar 1921 – Vladikavkazi (Osseedi) ringkond (kuulus 1920–1924 Mägilaste ANSV-sse)
- 7. juuli 1924 – moodustati Põhja-Osseedi autonoomne oblast
- 5. detsember 1936 – moodustati Põhja-Osseedi ANSV (pealinn Vladikavkaz)
- 1990 – kuulutati välja Põhja-Osseedi NSV
- 1991 – nimetati ümber Põhja-Osseetia Alaania Vabariigiks
Riiklus
[muuda | muuda lähteteksti]Põhja-Osseetial on oma parlament, president ja valitsus.
Parlamendi 75 liiget valitakse neljaks aastaks.
President valitakse samuti neljaks aastaks. Ta on riigipea ja kõrgeim täitevvõimu kandja. Tal on õigus saata laiali parlamenti ja valitsust, anda välja seadlusi.
Põhja-Osseetia presidendid:
- 1994–1998 Ahsarbek Galazov (vene Ахсарбек Галазов)
- 1998–2005 Aleksandr Dzassohhov (vene Александр Дзасохов; osseedi Алыксандр Дзасохты); valiti tagasi 2002, teine ja viimane ametiaeg pidi lõppema 2006
- 2005. aastast Taimuraz Mamsurov (vene Таймураз Мамсуров)
2005. aastal tehtud põhiseaduse muudatuse kohaselt ei ole Põhja-Osseetia riigipea ametinimetus enam "president", vaid "vabariigi pea" (vene keeles глава республики). Muutust põhjendati väitega, et ühes riigis (st Venemaal) saab olla ainult üks president.
Valitsuse nimetab president parlamendi heakskiidul.
Venemaa Föderatsiooni kodanikud, kes alaliselt elavad Põhja-Osseetias, on Põhja-Osseetia kodanikud.
Põhja-Osseetia riigikeelteks on osseedi keel ja vene keel.
Konstitutsiooni kohaselt on Põhja-Osseetia suhted Lõuna-Osseetiaga "üles ehitatud etnilise, ajaloolis-territoriaalse ühtsuse ja sotsiaal-majandusliku integratsiooni alusel".
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]2002. aasta rahvaloenduse andmeil elas vabariigis 710 275 inimest, neist 464 875 (65,5%) linnalistes asulates ja 245 400 maa-asulates. Ligi pool rahvastikust elas pealinnas Vladikavkazis. Mehi oli 336 035 (47,3%) ja naisi 374 240 (52,7%). Elanike keskmine vanus oli 33,8 aastat. 445 310 (62,7%) olid osseedid, 164 734 (23,2%) venelased, 21 442 (3,0%) ingušid. Eestlasi oli 44.
2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põhja-Osseetia elanikest osseete 65,1%, venelasi 20,8%, ingušše 4,0%, armeenlasi 2,3%, kumõkke 2,3% ja grusiine 1,3%.[1]
Võrreldes varasemate loendustega oli osseetide koguarv ja osakaal tõusnud ja venelaste oma aga langenud. 1959. aasta rahvaloenduse andmetel moodustasid osseedid rahvastikust 50 ja venelased pea 40 protsenti.
Haldusjaotus
[muuda | muuda lähteteksti]Vabariigi koosseisus on järgmised rajoonid:
- Alagiri rajoon (Алагирский район)
- Ardoni rajoon (Ардонский район)
- Digora rajoon (Дигорский район)
- Irafi rajoon (Ирафский район)
- Kirovi rajoon (Кировский район)
- Mozdoki rajoon (Моздокский район)
- Pravoberežnõi rajoon (Правобережный район)
- Prigorodnõi rajoon (Пригородный район)
- pealinn Vladikavkaz on omaette haldusüksus
Põhja-Osseetial on territoriaalseid lahkarvamusi inguššidega Pravoberežnõi rajooni osas. See Terekist itta jääv ala koos Vladikavkazi eeslinnadega kuulus enne inguššide küüditamist Sise-Aasiasse Teise maailmasõja lõpus Tšetšeeni-Inguši ANSV koosseisu ja oli asustatud inguššidega. Tšetšeeni-Inguši ANSV kaotati 1944 ning tema alad jagati muude haldusüksuste vahel ära. Hiljem, pärast inguššide rehabiliteerimist ja Tšetšeeni-Inguši ANSV taastamist 1957. aastal jäi kõnealune rajoon aga edasi Põhja-Osseetia koosseisu.
-
Põhja-Kaukaasia haldusjaotus aastal 1940. Nüüdsed piirid on näidatud valgete joontega -
Põhja-Kaukaasia aastal 2005
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. detsember 2018. Vaadatud 21. juulil 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Põhja-Osseetia – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis