Pastavy

Pastavy
	[ 'Pastavõ ]
valgevene	Паставы * / Pastavy *transkriptsioon: Pastavõ
vene	Поставы (Postavõ)
	Pastavy lipp Pastavy vapp
	Elanikke: 18 618 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 55° 7′ N, 26° 50′ E

Pastavy (transkribeerituna Pastavõ) on linn Valgevenes Viciebski oblastis, Pastavy rajooni halduskeskus. Leedu keeles Pastovys, poola keeles Postawy. Asub Miadziełka jõe kaldal.

Vaatamisväärsusteks on 18. sajandist pärinevate hoonetega keskväljak, 19. sajandi lõpus ehitatud katoliku katedraal, Püha Nikolai kirik aastast 1894, Tiesenhausenite palee. Pastavy on Jõhvi sõpruslinn.

Ajalugu

Pastavy on tõenäoliselt endine Polotski vürstiriigi tugipunkt Пасаднік, mis rajati 996. aastal. 1409. aastal andis Leedu suurvürst Vytautas asulale aleviõigused. Seejärel kadus see asula ajalooareenilt, aga 1552. aastal ilmus kaartidele Pastavy alev.

18. sajandi teisel poolel sattus Pastavy Tiesenhausenite suguvõsa valdusse. Antoni Tyzenhauz asus sinna rajama tööstust (1782. aastal valmis paberivabrik). Lisaks sellele asus ta asulat regulaarse põhiplaani järgi üles ehitama. Näiteks kujunes sel ajal välja Pastavy keskväljak, lisaks sai asula linnaõigused. Kui Poola teisel jagamisel asula Vene impeeriumi koosseisu läks, kaotas ta linnaõigused. Aastail 1814–1853 oli Pastavy omanikuks Konstantin Tyzenhaus, kes rajas sinna lossi.

1842. aastal sai Pastavy taas linnaõigused. Aastal 1897 rajati läbi Pastavy raudtee.

1921. aastal sattus Pastavy Poola riigi koosseisu, kus kaotas taas linnaõigused. 1939. aastal liideti Valgevene NSV-ga. Linn aastast 1940. Nõukogude ajal asusid seal 32. raketiväediviisi staap ja sama diviisi 346. polk, seega oli see kinnine linn.