Robert Ritter von Greim

Karjäär sõjaväes
Karjäär sõjaväes
Sünniaeg	22. juuni 1892
Surmaaeg	24. mai 1945 (52-aastaselt)
Truudusvanne	Saksa keisririik; Kolmas Reich
Teenistusaeg	1911-1918; 1934-1945
Auaste	Kindralfeldmarssal
Sõjad/lahingud	Esimene maailmasõda Teine maailmasõda Inglismaa lahing; Adlertag; Kanalkampf; Reichi kaitsmine; Operatsioon Barbarossa; Operatsioon Kutuzov; Fall Blau; Läänerinne; Idarinne; Operatsioon Weserübung; Kurski lahing; Lääneliitlaste invasioon Saksamaale; Berliini lahing;
Autasud	Pour le Mérite ; Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega; Max Josephi orden

Robert Ritter von Greim
Luftwaffe ülemjuhataja
	Ametiaeg; 29. aprill 1945 – 8. mai 1945
Eelnev	Hermann Göring
Järgnev	Amet kaotati
Isikuandmed
Sünninimi	Robert Greim
Sünniaeg	22. juuni 1892; Bayreuth, Baieri kuningriik
Surmaaeg	24. mai 1945; Salzburg, Lääne-Saksamaa
Elukutse	sõjaväelane

Robert Ritter von Greim (sünninimega Robert Greim; 22. juuni 1892 – 24. mai 1945) oli Saksamaa sõjaväelane ja I maailmasõja lennuäss. 1945. aasta aprillis nimetas Adolf Hitler ta Luftwaffe (Saksa õhujõudude) ülemjuhatajaks pärast seda, kui Hermann Göring oli reetmise tõttu ametist vabastatud. Pärast Natsi-Saksamaa kapituleerumist 1945. aasta mais vangistati Greim. Ta tegi enesetapu Ameerika kontrolli all olevas vangilaagris 24. mail 1945.

Lapsepõlv

Sündinud 22. juunil 1892 Bayreuthis Baieri Kuningriigis politseikapteni pojana. Greim oli 1906.–1911. aastani sõjaväekadett. Pärast ohvitseride koolituse lõpetamist lähetati ta 29. oktoobril 1912 Baieri 8. suurtükiväe rügemendi juurde ja ülendati leitnandiks (Leutnant) 25. oktoobril 1913.

Esimene maailmasõda

Kui 1914. aasta augustis algas esimene maailmasõda, juhtis ta patareid võitluses Lorraine'i lahingus ning Nancy, Epinali, Saint-Mihieli ja Camp des Romainsi ümbruses Prantsusmaal. 19. märtsil 1915 sai ta pataljoniadjutandiks.

Lennuäss

10. augustil 1915 viidi Greim üle Saksamaa lennuteenistusse (Fliegertruppe). 10. oktoobril 1915, kui ta lendas FFA 3b-s kaheistmelises lennukis suurtükiväe vaatlejana, sai Greim oma esimese õhuvõidu: Farmani. Ta teenis FAA 204 lennates ka üle Somme'i. Pärast piloodiväljaõpet liitus Greim üksusega FA 46b-ga 22. veebruaril 1917. Ta läks 1917. aasta aprillis üle Jagdstaffel 34-sse. 25. mail 1917 sai ta kirja õhuvõidu ning samal päeval sai ta Esimese klassi Raudristi. Greim sai ässaks 16. augustil 1917, kui ta laskis maha Sopwith 1 1/2 Strutteri. 16. oktoobriks jõudis tema võitude arv 7-ni. Tema edusammud toimusid kuni 1918. aasta veebruarini.

21. märtsil 1918 sai tema üheksanda võidu päevaks ülendamine Jagdgruppe 10 juhtivohvitseriks. 27. juunil 1918, kui Greim võitles Bristol Fighteriga, kaotas ta oma lennuki kaane. Kaas kahjustas tema ülemist tiibu, samuti vasakpoolset tugipuksi, kuid Greim suutis masina edukalt maandada. 7. augustiks 1918 juhtis ta Jagdgruppe 9-t ja sai kirja oma 16. võidu. 23. augustil tegi ta koostööd Vizefeldwebel Johan Putziga selles, mis oli väidetavalt esimene edukas lennuki rünnak soomustatud masinatele. 27. septembril saavutas ta Jagdgruppe 9-ga lennates 25. õhuvõidu.

Ta naasis Jasta 34-sse 1918. aasta oktoobris. Jasta oli varustatud Richthofeni lendava tsirkusega Jagdgeschwader 1-st. Selle aja jooksul tuli Greimi kolm viimast võitu, lennates lennukitega Albatros D.Vs, Fokker Dr.I ja Fokker D.VII. Sõja lõppedes oli tal 28 õhuvõitu ja talle anti 8. oktoobril Pour le Mérite, samuti Baieri Max Josephi rist (Militär-Max Joseph-Orden). Viimane auhind andis talle rüütlitiitli (Ritter) ja andis talle võimaluse lisada nii see tiitel kui ka "von". Nii muutus tema nimi Robert Greim Robert Ritter von Greimiks.

Sõdadevaheline periood

1919. aastal oli Greim Baierisse tagasi läinud ja ühinenud taas oma rügemendiga (8. Baieri suurtükiväe rügemendiga) ja 10 kuud juhtis Münchenis lennupostijaama. Greim keskendus seejärel uuele tööle ja õnnestus Saksamaal läbida õigusteaduse eksamid. Kuid Chiang Kai-sheki valitsus pakkus talle tööd Hiinas Cantonis, et aidata ehitada Hiina õhujõude. Greim võttis pakkumise vastu ja sõitis perekonnaga Hiinasse, kus ta asutas lennukooli ja alustas õhujõudude arendamist.

Saksamaale naasnult astus Greim natsiparteisse ja osales Õllekeldriputšis; kui veenev nats, "oli ta sõja lõpuni täielikult Hitleri vastu".

1933. aastal kutsus Hermann Göring Greimi Saksa õhujõudude üles ehitama ja 1934. aastal nimetati ta esimeseks hävituspilootide kooli juhiks, pärast seda, kui oli suletud salajane lennukool Lipetski lähedal Nõukogude Liidus. (Saksamaal oli keelatud 1919. aasta Versailles' lepingu tingimuste kohaselt õhujõud, seetõttu tuli piloote välja õpetada Venemaal, mille õhujõud ei olnud keelatud.)

Teine maailmasõda

1942. aasta lõpus oli tema ainus poeg Hubert Greim, 11./JG 2 hävituspiloot, Tuneesias kadunud. Ta lennuk lasti alla, kuid ta pääses välja ja viibis ülejäänud sõja Ameerika Ühendriikide vangilaagris.

Kui sõda algas, anti Greimile juhtida Luftflotte (õhulaevastik), mis osales Poola invasioonis, Norra lahingus, Inglismaa lahingus ja operatsioonis Barbarossa. Tema suurimad taktikalised saavutused olid tema Luftflotte osalemine Kurski lahingus ja tema lennukite pommitamine Orelis operatsiooni Kutuzov ajal. Just selle lahingu pärast andis Adolf Hitler talle Raudristi rüütliristi tammelehtedega, mis tegi temast ühe kõige kõrgemalt autasustatud Saksa sõjaväeohvitseri.

Berliin, aprill 1945

26. aprillil 1945, kui Nõukogude väed Berliini lahingu ajal Berliini piirasid, lendas Generaloberst Ritter von Greim Rechlinist Berliini koos oma armukese Hanna Reitschiga Hitleri korraldusel. Esialgu lendasid nad kesklinna Luftwaffe katsekeskuse lennuväljale. Kuna kabiinis oli ruumi ainult piloodile, lendas Reitsch lennuki sabas, kuhu ta väikese avariiluugi kaudu ronis. Pärast Gatowi maandumist muutsid nad suuna kantseleisse; nende Fieseler Storchit tabas aga õhutõrjetuli Grünewaldi kohal. Greim oli võimetu maanduma kuuli tõttu paremas jalas, kuid Reitsch suutis jõuda gaasipedaali ja juhtkangini, et maanduda Tiergarteni improviseeritud õhuribal Brandenburgi värava lähedal.

Hitler ülendas Greimi kindralist kindralfeldmarssaliks, tehes temast viimase Saksa ohvitseri, kes selle auastme on saanud. Seejärel nimetati Greim Luftwaffe ülemjuhatajaks Hermann Göringi asemele, kes vallandati reetmise tõttu ametist. Greimist sai seega teine inimene, kes juhtis Saksa õhujõudusid Kolmanda Reichi ajal. Kuid sõja lõppedes Euroopas kestis tema ametiaeg Luftwaffe ülemjuhatajana vaid paar päeva.

28. aprillil käskis Hitler Ritter von Greimil Berliinist lahkuda ja koos Reitschiga lennata Plöni, et reetmise eest vahistada Heinrich Himmler. Samal õhtul lahkusid need kaks Berliinist, lahkudes Tiergarteni lennuväljalt väikeses Arado Ar 96 lennukis. Nõukogude 3. šokiarmee sõdurid kartsid, et nad olid just näinud Hitleri põgenemist. Sõjajärgses intervjuus ütles Reitsch: "See oli kõige pimedam päev, mil me ei suutnud oma Führeri poolel surra. Me peaksime kõik põlvitama austuse ja palve ees Isamaa altari ees." Kui küsiti, mis oli "Isamaa altar", vastas ta: "Miks, Führeri punker Berliinis ...."

Surm

8. mail, samal päeval kui Saksamaa kapituleerus, langes Greim vangi. Tema esialgne avaldus tema vangistajatele oli teadaolevalt: "Ma olen Luftwaffe juht, kuid mul ei ole Luftwaffet." Greim tegi 24. mail Salzburgis enesetapu.

Auastmed^[1]

Saksamaa keisririik

Aasta	Kuupäev	Auaste
1912	7. jaanuar	lipnik
1913	25. oktoober	leitnant
1917	17. jaanuar	ülemleitnant

Weimari Vabariik

Aasta	Kuupäev	Õlak	Auaste
1921	15. veebruar		kapten

Saksa Riik

Aasta	Kuupäev	Auaste
1934	1. jaanuar	major
1935	1. september	ooberstleitnant
1936	20. aprill	ooberst
1938	1. veebruar	kindralmajor
1940	1. jaanuar	kindralleitnant
1940	19. juuli	lennuväekindral
1943	16. veebruar	kindralooberst
1945	25. aprill	kindralfeldmarssal

Autasud

Raudristi 1914. aasta 2. klass (26. novembril 1914) ja 1. klass (10. oktoobril 1915)
Max Josephi orden (23. oktoober 1918)
Pour le Mérite (14. oktoober 1918)
Raudristi Rüütlirist tammelehtede ja mõõkadega
- Rüütlirist kindralleitnandina 24. juunil 1940 V lennukorpuse ülemana
- Tammelehed kindralooberstina 2. aprillil 1943 Luftlottenkommando Ost (Luftflotte 6) ülemana
- Mõõgad 27. kindralooberstina 27. augustil 1944 Luftflotte 6 ülemana

Viited

↑ World War II Database.

Kirjandus

Scherzer, Veit (2007). Die Ritterkreuzträger 1939–1945 Die Inhaber des Ritterkreuzes des Eisernen Kreuzes 1939 von Heer, Luftwaffe, Kriegsmarine, Waffen-SS, Volkssturm sowie mit Deutschland verbündeter Streitkräfte nach den Unterlagen des Bundesarchives [The Knight's Cross Bearers 1939–1945 The Holders of the Knight's Cross of the Iron Cross 1939 by Army, Air Force, Navy, Waffen-SS, Volkssturm and Allied Forces with Germany According to the Documents of the Federal Archives] (German). Jena, Germany: Scherzers Militaer-Verlag. ISBN 978-3-938845-17-2.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)
Thomas, Franz (1997). Die Eichenlaubträger 1939–1945 Band 1: A–K [The Oak Leaves Bearers 1939–1945 Volume 1: A–K] (German). Osnabrück, Germany: Biblio-Verlag. ISBN 978-3-7648-2299-6.{{cite book}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)

[1] World War II Database.

[1]