Sõktõvkar
Sõktõvkar | |||
---|---|---|---|
| |||
| |||
Sõktõvkar | |||
| |||
Pindala: 152 km² | |||
Elanikke: 245 313 (2017)[1] | |||
| |||
Koordinaadid: 61° 40′ N, 50° 49′ E | |||
Sõktõvkar (komi, vene Сыктывкар) on Venemaa Komi Vabariigi pealinn. Asub Sõssola (komi Sõktõv) jõe suubumiskohas Võtšegda (Ežva) jõkke. Geograafilised koordinaadid 61°40′N, 50°49′E.
Asutatud 1586. aastal kaubavahetuspunktina komidega. 1780. aastal sai linnaõigused, ametlik venekeelne nimi oli kuni 1930. aastani Ust-Sõssolsk (Усть-Сысольск). Nimi Sõktõvkar on tuletatud komikeelsest jõe nimest Sõktõv ja sõnast kar 'linn'.
Sõktõvkar on Sõktõvkari linnaringkonna keskus.
Majandus
[muuda | muuda lähteteksti]Sõktõvkar on puidutööstuse keskus.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Sõktõvkaris asub 1972. aastal asutatud Sõktõvkari Riiklik Ülikool ja Komi Riiklik Pedagoogikainstituut.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]20. sajandil toimunud venelaste massiline sisseränne on jätnud komid vähemusse nii Sõktõvkaris kui kogu Komi Vabariigis. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sõktõvkari elanikest venelasi 58,4%, komisid 30,6%, ukrainlasi 3,9%, sakslasi 1,4%, valgevenelasi 1,2, tatarlasi 0,6% ja teisi rahvusi 3,9%. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel oli Sõktõvkari elanikest venelasi 63%, komisid 24,7%, ukrainlasi 2,6%, valgevenelasi 0,8%, sakslasi 0,8%, tatarlasi 0,6% ja asereid 0,5%.[2]
Elanike arv oli 2010. aasta rahvaloenduse andmetel 235 006. Sõktõvkari osa on ka Ežva rajoon (56 200 elanikku), mille moodustab keskasulast 18 km põhja pool asuv Ežva alev.
Aasta | Elanike arv |
---|---|
1897 | 4 464 |
1939 | 24 302 |
1959 | 64 461 |
1970 | 125 088 |
1979 | 170 980 |
1989 | 232 117 |
2002 | 230 011 |
2010 | 235 006 |
Sõpruslinnad
[muuda | muuda lähteteksti]- Atõrau, Kasahstan
- Debrecen, Ungari (1992)
- Cullera, Hispaania (1997)
- Lovech, Bulgaaria
- Los Altos, USA
- Taiyuan, Hiina (1994)
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Sõktõvkar |