Supilinn
Supilinn on Tartu linnaosa, mis asub Tartu loodeosas Emajõe paremal kaldal.
Supilinna piirid kulgevad järgmiselt: Tähtvere tänav – Kauna tänav – Emajõgi – Kroonuaia tänav[1]. Supilinn on Tartu kõige väiksema pindalaga asum (48 ha)[2].
Rahvastikuregistri andmeil elas seal 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 1790 inimest. 2013. aasta 31. detsembri seisuga elas Supilinnas 1863 inimest, neist 1011 naist ja 852 meest. Supilinna elanikest 265 olid vanuses 0–6 aastat, 317 vanuses 7–18 aastat, 1117 vanuses 19–64 aastat ja 164 vähemalt 65-aastased[2]. Linnaosa asustustihedus oli Tartus kolmandal kohal: 3881 in/km². Supilinnas elas 1,90% tartlastest.[2]
Supilinna iseloomustavad köögivilju tähistavad tänavanimed: Oa tänav, Herne tänav, Kapsa tänav, Kauna tänav, Kartuli tänav, Kõrvitsa tänav, Meloni tänav, Marja tänav, Selleri tänav. Lisaks neile on linnaosas Allika tänav, Emajõe tänav, Väike-Emajõe tänav, Lepiku tänav ja Piiri tänav.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Supilinn hakkas kujunema hiljemalt 18. sajandi teisel poolel, aga võib-olla varemgi. Supilinna kvartaleid on kujutatud juba 1704. aastal Tartu piiramist kujutaval kaardil. See paik kuulus Tartu-Maarja kihelkonda. Esimesed andmed Supilinna majade kohta pärinevad aastast 1774, tänava kohta aastast 1803 ja tänavanimede kohta aastaist 1812–1816. Algusest peale oli paljudel Supilinna kruntidel suur juur- või puuviljaaed.[3] Asumi saksakeelne nimi oli Gemüseviertel, mis viitas samuti köögiviljade kasvatamisele.[4]
Supilinn sai ametliku nime alles Nõukogude ajal. Pole teada, millal rahvasuus seda kanti Supilinnaks kutsuma hakati, aga ilmselt tunduvalt varem. Tartut käsitlevas 1927. aasta koguteoses nimetati Marja ja Kroonuaia tänava kanti Lepalinnaks (ilmselt Lepiku tänava järgi) ning Marja ja Piiri tänava kanti Tähtvere-aluseks, aga need näivad olevat teose koostajate välja mõeldud nimed, mida rahvasuus ei kasutatud. Veel aastal 1939 nimetati seda paika Herne rajooniks.[3]
Aguli seisukorra parandamisel ei nähtud 20. sajandi keskpaigast kuni selle lõpuni suurt mõtet ja peeti mõistlikumaks olemasolevad hooned taastamise asemel asendada uutega, kuid linnaosa lammutamiseni siiski ei jõutud ja 21. sajandi algul on hakatud selle piirkonna miljööd rohkem väärtustama.[5][6][7] Miljöö väärtustamine on sarnaselt muu arenenud maailmaga kaasa toonud gentrifikatsiooni.[8]
Supilinn tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Puitagulina on Supilinn üks Tartu värvikamaid linnaosi. Soodsa üüritasu ja asukoha tõttu Tartu Ülikooli peahoone lähedal on see olnud üliõpilaste traditsiooniline elupiirkond, nagu ka kesklinnast teisele poole jääv Karlova.
Kohalikke elanikke koondab Supilinna Selts, mis korraldab iga-aastaseid Supilinna päevi.
Supilinna Tirin on Supilinna ajaleht, mis ilmub alates 2003. aastast kord aastas.
Kuna Supilinn paikneb madalal Emajõe luhal, ohustavad seda kevaditi Emajõe üleujutused. Uputuse tõrjumiseks on linn mõnel aastal olnud sunnitud ehitama ajutisi veetõkkeid. Silmapaistval kohal on Supilinna veekogude seas ka Supilinna tiik, üks järvekonna vähestest elupaikadest Eestis.
Ühendus Ülejõega
[muuda | muuda lähteteksti]
Supilinna on 2000ndatest kavas olnud ehitada sild, mis ühendaks Supilinna Marja tänava Ülejõe Lubja tänavaga: selleks kavandatud sillaelemendid seisid Supilinnas aastaid, kuid viidi viimaks ära. 2018. aastal korraldati samal eesmärgil kergliiklussilla ideekonkurss, võitjaks osutus Andres Lember, ent linnavalitsus silda siiski ehitama ei hakanud. 2021. aasta sügisel käivitas Ülejõel asuv Lodjaselts ajutise parveliini, mis viis soovijaid üle Emajõe Marja tänava otsalt Lubja tänava otsale. Sama koha peal on talvel tugeva jääkatte korral näha käigurada.[9][10][11]
Supilinna lipp
[muuda | muuda lähteteksti]Supilinnal on alates esimestest Supilinna päevadest 2002.[12] aastal oma linnaosa lipp. Trikolooril on värvid helepruun, roheline ja tumepruun, mille tähendus on autor Toomas Kalve sõnul[13]: „Helepruun on Emajõe vesi, hele õlu, kruusateed, küttepuud; roheline jällegi Emajõe vesi, aiamaad-tillid-petersellid ja lisaks see muu rohelus, mis Supilinnas on; tumepruun Emajõe vesi, tume õlu, brikett ja pori.“
Supilinna selts
[muuda | muuda lähteteksti]Alates 2002. aastast tegutseb Supilinna selts, mis püüab seista linnaosa miljöö ning selle elanike huvide eest linna arendusel ja muudes tegevustes. Samuti korraldab selts igakevadisi Supilinna päevi, annab välja ajalehte Supilinna Tirin ning tunnustab igal aastal tublimaid renoveerijaid või ehitajaid.[14]
Pildid
[muuda | muuda lähteteksti]-
Meloni tänav varakevadel -
Meloni tänav varasuvel -
Marja tänav suvel -
Marja tänav varakevadel -
Piiri tänava äärsed supiviljamaad varakevadel -
Piiri tänava äärsed supiviljamaad varasuvel -
Supilinna päevade algus Tartu raeplatsil 2018. aastal -
Supilinna värvid -
Supilinna vapp -
Supilinna kiik 2016. aasta aprillis -
Supilinna kiik 2016. aasta mais -
Vaade õlletehase parklast Supilinnale 2014. aasta oktoobris, eesplaanil Tähtvere tänav. -
Supilinn ja renoveerimisel Oa tänav -
Supilinna keskosa -
Supilinna põhjaserv, A le Coqi õlletehas, Tähtvere spordipark -
Supilinna lõunaserv -
Supilinna Emajõe tänav -
Supilinna Väike-Emajõe tänav ja botaanika aed -
Supilinna Emajõe tänav, Kroonuaia sild, Vabadussild, Jaani kirik -
Supilinna Emajõe tänava ja Oa tänava majad -
Emajõe tänav ja Emajõgi -
Emajõe tänav -
Emajõe tänav ja Supilinna lõunaserv -
Renoveeritud Herne ja Kartuli ristil 2021. aasta detsembris
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu linnavalitsus 2014, lk. 6, ptk "Asend"
- ↑ 2,0 2,1 2,2 "Statistiline ülevaade. Tartu 2013" Tartu linnavalitsus 2014, lk. 28-29, ptk "Rahvastik"
- ↑ 3,0 3,1 Eesti kohanimeraamat, lk. 625
- ↑ "Vahur Aabrams. Üleujutatud linnaosa, milles asuvad köögiviljanimedega tänavad" ERR kultuur, 8. august 2020
- ↑ Mart Hiob. "Planeeringuline kujunemine : Supilinn 17.-21. sajandi linnakaartidel ja -plaanidel". Maastikuarhitektuur. Vaadatud 27.10.2021.
- ↑ "SUPILINNA LINNAOSA MILJÖÖVÄÄRTUSEGA HOONESTUSALA KAITSE - JA KASUTAMISTINGIMUSED NING LINNAOSA MAA - JA VEEALADE ÜLDISED KASUTAMIS - JA EHITUSTINGIMUSED" (PDF). Tartu linna üldplaneering. Vaadatud 27.10.2021.
- ↑ Tiit Remm. "Tajuline, objektiivne ja sümboliline linnaruum Supilinnas". Acta. Vaadatud 27.10.2021.
- ↑ Tõnis Arjus (10.4.2017). "Linnaarhitekt Tõnis Arjus: avaliku ruumi kujundavad inimesed, kes seal elavad". Supilinna Tirin. Vaadatud 29.12.2021.
- ↑ "Marja tänava silla ideekonkursi võidutöö autor on Andres Lember". Tartu linn. 7.6.2018. Vaadatud 27.10.2021.
- ↑ Ode Maria Punamäe (24.10.2021). "Kohalik selts pani Supilinna ja Ülejõe vahel käima parve". ERR. Vaadatud 27.10.2021.
- ↑ Karin Paulus (30.11.2005). "Uus Vabaduse sild vabamat liiklemist ei too". Eesti Ekspress. Vaadatud 27.10.2021.
- ↑ Supilinna selts. "Supilinna päevad". Supilinna selts.
- ↑ Supilinna selts. "Supilinna lipp".
- ↑ Kartau, Kadri (2013). "Ruumimuutused Supilinna piirkonnas" (PDF). Tartu ülikool, geograafia osakond. Vaadatud 29.03.2021.
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Heiki Valk (koostaja) "Supilinn minu elus". Supilinna Seltsi Toimetised 1. Tartu 2006. ISBN 978-9949-13-539-4
- Olev Remsu "Supilinna poisid. Mälestusromaan". Tallinn: Tänapäev 2012
- Olev Remsu "Supilinna surmad". Tallinn: Tänapäev 2012
- Mika Keränen "Minu Supilinn". Tartu: Petrone Print 2012
- Tiit Remm, "Tajuline, objektiivne ja sümboliline linnaruum Supilinnas", 2012, Acta Architecturae Naturalis, 2, 193–207.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti] |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Supilinn |
- Supilinna koduleht
- Supilinn Tartu linna kodulehel
- Lea Teedema, Supilinna asustuse kujunemine 1704–1899
Annelinn (Ees-Annelinn · Kesk-Annelinn · Taga-Annelinn) · Ihaste (Uus-Ihaste · Vana-Ihaste) · Jaamamõisa · Karlova (All-Karlova · Ees-Karlova · Taga-Karlova) · Kesklinn (Riiamäe · Sadama · Toometaguse · Uueturu · Vanalinn) · Kvissentali · Maarjamõisa · Raadi-Kruusamäe (Kruusamäe · Raadi) · Ropka (Jalaka · Ropkamõisa) · Ropka tööstusrajoon · Ränilinn · Supilinn · Tammelinn (Uus-Tammelinn · Vana-Tammelinn) · Tähtvere · Vaksali (Kastani-Filosoofi · Vaksali) · Variku · Veeriku (Veeriku · Veeriku tööstusrajoon) · Ülejõe (Ujula · Ülejõe)