Vahalill

Vahalill
	; Must vahalill (Hoya pubicalyx)
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Õistaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Emajuurelaadsed Gentianales;
Sugukond	Koerakoolulised Apocynaceae;
Perekond	Vahalill Hoya;

0Hoya viitab siia; Saksamaa linna kohta vaata artiklit Hoya (Saksamaa).

Vahalill (Hoya) on taimede perekond koerakooluliste sugukonnast.

Perekonda kuulub 200–300 liiki. Enamiku liikide looduslik levila on troopiline Aasia, sealhulgas India, Hiina, Tai, Malaisia ja Indoneesia. Hulgaliselt kasvab vahalilli ka Polüneesias ning Uus-Guineas ja Austraalias.

Enamik vahalilli on igihaljad mitmeaastased epifüüdid, mõned liigid ka põõsad. Epifüüdid võivad kasvada kuni 18 meetri pikkusteks.

Kirjeldus

Lehed on tervete servadega, sakid puuduvad. Kujult varieeruvad niitjatest kuni südamekujuliseni. Paljudele vahalilleliikidele on iseloomulikud ka mitmeaastased õievarred, see tähendab, et ühele ja samale õievarrele kasvavad õied mitu aastat järjest. Õisi võib ühel õievarrel olla ühest (Hoya patella) kuni mitmesajani (laialehine vahalill). Sama varieeruvad võivad olla ka õie suurused: mõnest millimeetrist (Hoya bilobata) kuni suureõielise vahalille 9,5 cm läbimõõduga õiteni.

Õiekroon on viietine.

Olles putuktolmlejad, eritavad mõne liigi (näiteks harilik vahalill ja südajas vahalill) õied rohkesti nektarit, mis lausa tilgub õitelt.

Liike

Harilik vahalill (Hoya carnosa)
Karvane vahalill (Hoya linearis)
Keiser-vahalill (Hoya imperialis)
Kenti vahalill (Hoya kentiana)
Kollane vahalill (Hoya multiflora)
Käänd-vahalill (Hoya archboldiana)
Laialehine vahalill (Hoya latifolia)
Lohk-vahalill (Hoya lacunosa)
Lõuna-vahalill (Hoya australis)
Mindoro vahalill (Hoya mindorensis)
Must vahalill (Hoya pubicalyx)
Pikalehine vahalill (Hoya longifolia)
Shepherdi vahalill (Hoya shepherdii)
Suureõieline vahalill (Hoya macgillivrayii)
Südajas vahalill (Hoya kerrii)