hädaohtlikum 49. aasta (= 7 × 7), kõige hädaohtlikum 63. eluaasta (= 7 × 9).
Eestlastel kui ka sakslastel on 5 iseäranis õnnetut päeva. Enamasti arvatakse nendeks järgmisi: 1. aprill, 30. juuli, 1. ja 25. august ja 1. detsember. Peale selle peetakse kahjulikuks veel 7., 17. ja 27. kuupäeva. Sakslased peavad õnnetusepäevadeks järgmisi päevi: 1., 2., 4., 6., 11., 20., 22. jaanuar, 1., 17. veebruar, 14., 16. märts, 10., 16., 17. aprill, 8. mai, 17. juuni, 17., 21. juuli, 20., 21. august, 10., 18. september, 6. oktoober, 6. november, 6., 11., 15. detsember (Stemplinger, Antiker Aberglaube, lk. 116). Niipalju kui ma tähele pannud, puudub sakslastegi ebausul õnnetusepäevade äramääramisel kindel alus.
3. märts on õnnetute päevade kirjas sellepärast, et sel päeval kurat Jeesust kiusanud. 18. augustit nimetatakse veeuputuse-päevaks; ei teata ometi, kas ta sel päeval algas või lõppes; oletada tuleb, et algas. 18. september on halb päev, sel päeval hävitatud Jeruusalemm ära. See väide ei käi tõega kokku. Teame ometi, et Jeruusalemma hävitamine langes 10. augusti peale aastal 70; 29. juunit nimetatakse Johannese pea raiumise päevaks. Seegi päev erineb kiriku traditsioonist. Teame ju, et kirik määrab Johannese pea raiumise päevaks 29. augusti.
Peale õnnetute päevade valitseb rahva seas veel usk, et iga öö-päeva kohta, isegi õnnelikel päevil, olevat üks õnnetuse-tund. Mõnes kohas väidetakse, et kell 12 ja 2 öösi ja päeval olevat seesugused õnnetud tunnid. Kes sel õnnetusetunnil sünnib, selle elu muutub õnnetuks; temast saab varas, röövel või mõrtsukas, või muidu õnnetu inimene. Sellel tunnil sündinud loom leiab õnnetu otsa. Sellel tunnil sündinud isiku kätes olevat niisugune võim, et ta käekatsumise peale lukud lahti lähevad. Rummu-Jüri olevat selle tunni keskel sündinud, sellepärast olevat tal varguses nii hea õnn. Ühes talus sündinud samal tunnil naisel poeg, lehmal vasikas, lambal tall. Tark kuulutanud, et sündimistund olevat õnnetusetund: pojast saada varas, teised loomad kaevata vasika surnuks, hunt murda talle. Kui lapse käega ust puututud, läinud uks lahti. Poisist saanudki varas ja loomadega sündinud targa ettekuulutuse järele. Tavalised inimesed ei tea, missugune tund on õnnetusetund.
XVIII aastasaja tähtraamatuis leidub veel hulk tähtpäevi, mil kasulik mingisugust asja teha. Ilmade ettekuulutus kogu aasta kohta ei tohtinud puududa. Ilmade ettekuulutusi kirja
181
