pannes ei käidud mingisuguste meteoroloogiliste tähelepanekute ega möödunud aastate keskmiste ilmade järele, vaid määrati nii, kuidas kirjutajal meelde tuli. Nalja viisil öeldi: kalendrikirjutajal tuleb sellest hoiduda, et jaanipäevaks lund ei kuuluta.
Rahva-tähtraamatuis kestsid ilmade ettekuulutused, mis muidugi ei olnud mingisuguse tähtpäeva külge seotud, kuni praeguse aastasaja alguseni, mingisugust tegemist äramääravad tähtpäevad möödunud aastasaja teise poole alguseni. Aru saades, et niisugused tähtpäevad mitte-tähtpäevadest kuidagi paremad ei ole, jäeti need möödunud aastasaja teisel veerandil tähtraamatuist ära.
Säärased tähtpäevad olid aadri- ja kupulaskmise jaoks, arstirohu tarvitamise, laste võõrutamise, ehituspuude ja halgude raiumise, külvamise ja istutamise jaoks. Sellel tunnil sündinud loom leiab õnnetu otsa. Selleks määratud tähtpäevadel võidi sellekohaseid töid iseäraliku eduga teha, kuna muil päevil ettevõetud tööl jäi tagajärg küsitavaks.
Aadrilaskmist peeti iseäranis tähtsaks. 19 päeval aasta jooksul võis seda suure tuluga ette võtta; ainult novembris puudus selleks tähtpäev. Kupulaskmisele pandi palju vähem rõhku; ainult 5 päeval soovitati selle ettevõtmist. Arstirohu sissevõtmiseks oli igas kuus 2—3 tähtpäeva määratud. Laste võõrutamiseks ei peetud septembrit ega oktoobrit soodsaks; muil kuudel oli selleks 1—2 tähtpäeva määratud. Puude raiumist soovitati muidugi ainult talvel; puid hoone ehituseks arvati heaks kevade poole talve raiuda, halgusid aga enne uut aastat. Külvamiseks ja istutamiseks soovitati muidugi ainult kevadet, suve ja sügist.
Üksikute kuude järele olid mingisuguse ettevõtte jaoks soovitavad tähtpäevad järgmised (Lindforsi Eesti ma Rahva Kalendri järele 1785):
Jaanuar. Aadrit lasta 11., 27. Veebruar. Aadrit lasta 6. |
Arstirohtu võtta 6., 26. Märts. Aadrit lasta 8., 10., 20. |
182
