Goja Fransisko
| Goja Fransisko | |
| isp.: Francisco José de Goya y Lucientes | |
_Autoportrait_aux_lunettes,_Francisco_de_Goya_y_Lucientes,_Mus%C3%A9e_Goya.jpg) Fransisko Goja (1797−1800, avtoportret) | |
| radmižen toižend: |
pirdai, graafik, litograaf, etcher, joonistaja, kujutav kunstnik |
|---|---|
| sündundan dat: | |
| sündundan sijaduz: |
Fuendetodos[d], Zaragoza provints[d], Aragón[d], Ispanii[1][4][8] |
| valdkund: | |
| kolendan dat: | |
| kolendan sijaduz: | |
| tat: | |
| mam: | |
| avtograf: |
|
 Goja Fransisko VikiAitas | |
.svg){kind=small}
Fransisko Goja, täuz' nimi om Fransisko Hose de Goja i Lusjentes (isp.: Francisco José de Goya y Lucientes; sünd. 30. keväz'ku 1746, Fuendetodos läz Saragosad, Ispanii — kol. 16. sulaku 1828, Bordo, Francii) oli ispanine voimujupirdai da gravirui, romantižen voimujupirdandan luja ezitai, rokoko-stilin mastar.
Sädamiželon pol'voz'sadas Goja pirdi läz 700 kuvad, tegi 280 ofortad i ümbri tuhas pirdatesid gobelenoiden täht.
Biografii
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Goja oli sündnu keskmäižen klassan kanzha, radoi ispanižen monarhijan tanhaližen voimujupirdajan. Mez' sädi portretoiden äjüt, kuvazi muupäiväližen elon scenoid, pirdi istorižid-ki kuvid, ühtni päjumalanpertiden čomamahtoižhe formiteshe (religijanscenad, pühämehed). Gravirujaks tegi ofortoiden serijoid, gravüroiden üks' serii om elefantanlul, no ned radod kändihe tetabikš mehen surman jäl'ghe päpaloin. Voib nähta äi kuvid Madridan Prado-muzejas.
Pirdajan čomamahtoine kar'jer zavodihe vl 1771. Ezmäine publine rad om freskad Jumalanmaman del' Pilar kafedraližes bazilikpäjumalanpertiš (Saragos). Jäl'gmäine säduz om vn 1827 «Maidniknaine Bordospäi»-kuva.
Pol'sar'sodan aigan pirdai jäi Madridha, kus sädi Bonapartan Žozefan modkuvan. Sil-žo aigal hän dokumentirui sodad ičeze grafižes Desastres de la Guerra-serijas.
Tetabiden kuviden nimikirjutez
[vajehta | vajehtada lähtetekst]Muupäiväližen elon scenad i rahvahaližed praznikad:
- «Vihmankatuz», 1777;
- «Astjoiden möi» i «Madridan torguz», 1778;
- «Vänd pelotha», 1779;
- «Nor' härg», 1780;
- «Satatadud kivinik», 1786;
- «Vänd bukal», 1791.
Portretad:
- Floridablank-graf i Goja, 1782−1783;
- «Osuna-gercogan pereh», 1787;
- A. Pontehos-markiznaižen portret, läz 1787;
- Emänd Sean Bermudes, 1792−1793;
- Fransisko Bajeu, Doktor Peral', molembad 1796;
- Ferdinand Giimarde, 1798,
- «La Tirana», 1799;
- «Karl IV-kunigahan pereh» 1800;
- Sabas Garsia, läz 1805;
- Isabel' Kovos de Porsel', läz 1806;
- T. Peresan portret, 1820;
- P. de Molina, 1828.
Homaičendad
[vajehta | vajehtada lähtetekst]- ↑ 1,0 1,1 Manuel Ossorio y Bernard Galería biográfica de artistas españoles del siglo XI — Madrid: 1868. — Vol. 1. — P. 311.
- ↑ Francisco José de Goya y Lucientes — OUP, 2006. — ISBN 978-0-19-977378-7
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Harris-Frankfort E. Encyclopædia Britannica
- ↑ 5,0 5,1 Gran Enciclopèdia Catalana — Grup Enciclopèdia, 1968.
- ↑ 6,0 6,1 Diccionario biográfico español — Real Academia de la Historia, 2011.
- ↑ 7,0 7,1 Gran Enciclopedia Aragonesa — 1977.
- ↑ 8,0 8,1 8,2 8,3 RKDartists
- ↑ Manuel Ossorio y Bernard Galería biográfica de artistas españoles del siglo XI — Madrid: 1868. — Vol. 1. — P. 314.
- ↑ Itaú Cultural Enciclopédia Itaú Cultural — São Paulo: Itaú Cultural, 2001. — ISBN 978-85-7979-060-7
 |
Goja Fransisko Vikiaitas |
|
Nece kirjutuz om vaiše ezitegez. Tö voit abutada meile, ku kohendat sidä da ližadat sihe. |