Mine sisu juurde

Harilik naat: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatus
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
Lisatud 1 allikale arhiivilink ja märgitud 0 mittetöötavaks.) #IABot (v2.0.9.5
 
(ei näidata 7 kasutaja 8 vahepealset redaktsiooni)
40. rida: 40. rida:


== Sarnased taimed ==
== Sarnased taimed ==
[[Tiheputk]] ''Zizia'', [[Jaapani paelputk]] ''Cryptotaenia canadensis''. <ref name="iTXEU" /><gallery>
[[Tiheputk]] ''Zizia'', [[Jaapani paelputk]] ''Cryptotaenia canadensis''.<ref name="iTXEU" /><gallery>
Pilt:Zizia aurea (16787337344).jpg|Kuldne tiheputk
Pilt:Zizia aurea (16787337344).jpg|Kuldne tiheputk
Pilt:Cryptotaenia japonica mitsuba.jpg|Jaapani paelputk
Pilt:Cryptotaenia japonica mitsuba.jpg|Jaapani paelputk
46. rida: 46. rida:


==Nimi==
==Nimi==
Rahvapärased nimetused '''naadileht, püdseleht, sarapuunaat, varesjalg''', '''pojokõnõ'''.
Rahvapärased nimetused '''naadileht, püdseleht, sarapuunaat, varesjalg''', '''pojokõnõ'''.


Eri maade [[kultuur]]ides on naati kutsutud veel härrakapsaks, preestrikapsaks, ametnikukapsaks, piiskopitaimeks jne. Taime venekeelne nimetus on ''snõt''. Arvatavasti sai taim selle nimetuse 13. sajandil, tatari-mongoli ikke ajal, kui osa elanikke oli sunnitud metsadesse varjuma ja korjama sealt toitu – ''snet'', hilisem nimetus – ''snõt''.<ref name="N0i3a" /> Sõnda ''snõd'' on kasutatud naadi kohta ka eesti keeles.
Eri maade [[kultuur]]ides on naati kutsutud veel härrakapsaks, preestrikapsaks, ametnikukapsaks, piiskopitaimeks jne. Taime venekeelne nimetus on ''snõt''. Arvatavasti sai taim selle nimetuse 13. sajandil, tatari-mongoli ikke ajal, kui osa elanikke oli sunnitud metsadesse varjuma ja korjama sealt toitu – ''snet'', hilisem nimetus – ''snõt''.<ref name="N0i3a" /> Sõnda ''snõd'' on kasutatud naadi kohta ka eesti keeles.


== Levila ja kasvukohad ==
== Levila ja kasvukohad ==
Liik on [[Pärismaine elustik|pärismaine]] [[Euraasia]]s ja Ida-[[Siber]]is. Naat kasvab [[Albaania]]s, [[Austria]]s, [[Belgia]]s, [[Bulgaaria]]s, [[Taani]]s, [[Soome]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Saksamaa]]l, [[Holland]]is, [[Ungari]]s, [[Itaalia]]s, [[Norra]]s, [[Poola]]s, [[Rumeenia]]s, Balti riikides, [[Ukraina]]s, [[Rootsi]]s, [[Inglismaa]]l, [[Iirimaa]]l, [[Island]]il, [[Kaukasus]]el, [[Siber]]is, [[Põhja-Korea]]s, [[Lõuna-Korea]]s, [[Jaapan]]is, [[Austraalia]]s, [[Türgi]]s jpt riikides, kus on [[Naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]] või nii hästi kohanenud, et paiguti peetakse teda [[Bioinvasioon|invasiivseks taimeliigiks]]<ref name="gGYnm" />.
Liik on [[Pärismaine elustik|pärismaine]] [[Euraasia]]s ja Ida-[[Siber]]is. Naat kasvab [[Albaania]]s, [[Austria]]s, [[Belgia]]s, [[Bulgaaria]]s, [[Taani]]s, [[Soome]]s, [[Prantsusmaa]]l, [[Saksamaa]]l, [[Holland]]is, [[Ungari]]s, [[Itaalia]]s, [[Norra]]s, [[Poola]]s, [[Rumeenia]]s, Balti riikides, [[Ukraina]]s, [[Rootsi]]s, [[Inglismaa]]l, [[Iirimaa]]l, [[Island]]il, [[Kaukasus]]el, Siberis, [[Põhja-Korea]]s, [[Lõuna-Korea]]s, [[Jaapan]]is, [[Austraalia]]s, [[Türgi]]s jpt riikides, kus on [[Naturalisatsioon (bioloogia)|naturaliseerunud]] või nii hästi kohanenud, et paiguti peetakse teda [[Bioinvasioon|invasiivseks taimeliigiks]]<ref name="gGYnm" />.


Ameerika Ühendriikidesse viisid naadi Euroopa immigrandid, aastaks 1863 oli taim seal laialt levinud. [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s: Ameerika idaosas [[Maine]]'i ja [[Georgia]] osariigis; läänes [[Minnesota]] ja [[Missouri osariik|Missouri osariigis]], ka [[Washingtoni osariik|Washingtoni]], [[Oregon]]i, [[Idaho]], [[Montana]] osariikides.<ref name="lMD7r" />
Ameerika Ühendriikidesse viisid naadi Euroopa immigrandid, aastaks 1863 oli taim seal laialt levinud. [[Ameerika Ühendriigid|USA]]-s: Ameerika idaosas [[Maine]]'i ja [[Georgia]] osariigis; läänes [[Minnesota]] ja [[Missouri osariik|Missouri osariigis]], ka [[Washingtoni osariik|Washingtoni]], [[Oregon]]i, [[Idaho]], [[Montana]] osariikides.<ref name="lMD7r" />


Eestis kasvab naat [[Eesti]]s [[salumets]]ades, on tüüpiline aia[[umbrohi]] ja vohab ka elamute ümbruses asuvatel maalappidel.
Eestis kasvab naat [[Eesti]]s [[salumets]]ades, on tüüpiline aia[[umbrohi]] ja vohab ka elamute ümbruses asuvatel maalappidel.


== Morfoloogia ==
== Morfoloogia ==
=== Juured ===
=== Juured ===
Naadi [[juur]]ed moodustavad [[juurestik]]u, koosnedes nii [[peajuur|pea]]- kui [[külgjuur]]test. [[Risoom|Risoomid]] on 5 cm kuni 3 m pikkused, harunevad ja valge värvusega ja moodustavad igas sõlmekohas juuri, kuid ei elune mullas väga sügaval (kuni 15 cm sügavusel). Risoomid levivad peamiselt 2–10 cm sügavuses mullakihis. Risoomivõsundid võivad juurduda igas sõlmekohas ja anda uue naaditaime.<ref name="6Xt0j" /> Soodsatel tingimustel hakkavad kompostihunnikusse või peenravahele visatud juuretükid kiiresti kasvama ja paljunema.
Naadi [[juur]]ed moodustavad [[juurestik]]u, koosnedes nii [[peajuur|pea]]- kui [[külgjuur]]test. [[Risoom]]id on 5&nbsp;cm kuni 3&nbsp;m pikkused, harunevad ja valge värvusega ja moodustavad igas sõlmekohas juuri, kuid ei elune mullas väga sügaval (kuni 15&nbsp;cm sügavusel). Risoomid levivad peamiselt 2–10&nbsp;cm sügavuses mullakihis. Risoomivõsundid võivad juurduda igas sõlmekohas ja anda uue naaditaime.<ref name="6Xt0j" /> Soodsatel tingimustel hakkavad kompostihunnikusse või peenravahele visatud juuretükid kiiresti kasvama ja paljunema.


===Lehed ja varred===
===Lehed ja varred===
Lehed on kinnitunud otse risoomile. Ülemised lehed on [[Kolmetine leht|kolmetised]] ja [[Leheroots|lühirootsulised]] ning alumised [[Kahelikolmetine leht|kahelikolmetised]]<ref name="GqVH0" />, ovaalse kuju ja terava lehetipuga. Leheroots on ristlõikes kolmnurkjas ja [[lehelaba]] pikkus ja laius on 10–20 cm, leheroots aga 20– 40 cm pikkune. Lehe värvus: ülakülje värvus on kollakas- kuni rohuroheline, alakülg on hallikasroheline. Sügisel, [[öökülm]]ade saabudes, varisevad lehed maapinnale.
Lehed on kinnitunud otse risoomile. Ülemised lehed on [[Kolmetine leht|kolmetised]] ja [[Leheroots|lühirootsulised]] ning alumised [[Kahelikolmetine leht|kahelikolmetised]]<ref name="GqVH0" />, ovaalse kuju ja terava lehetipuga. Leheroots on ristlõikes kolmnurkjas ja [[lehelaba]] pikkus ja laius on 10–20&nbsp;cm, leheroots aga 20– 40&nbsp;cm pikkune. Lehe värvus: ülakülje värvus on [[Kollakasroheline|kollakas-]] kuni [[rohuroheline]], alakülg on hallikasroheline. Sügisel, [[öökülm]]ade saabudes, varisevad lehed maapinnale.

⚫
Naadi üsna jämedad [[vars|varred]] on enamasti seest õõnsad. Õievars võib kasvada, olenevalt geograafilisest asukohast, [[mai]]st kuni [[august]]ini. Naat võib kasvatada uue varre risoomi või juure segmendist.


⚫
Naadi üsna jämedad [[vars|varred]] on enamasti seest õõnsad. Õievars võib kasvada, olenevalt geograafilisest asukohast, [[mai]]st kuni [[august]]ini. Naat võib kasvatada uue varre risoomi või juure segmendist.
===Õied===
===Õied===


Õis on naadil lühiajaline sugulise paljunemise organ. Õisikutega varred kasvavad taimele kolmandal aastal. Naat on [[Putuktolmlemine|putuktolmleja]], naadi tolmeldamisel on abiks mitmed [[mardikalised]] ja [[mesilased]]. Naadi [[õis|õied]] on sugukonnale iseloomulikult valged, väiksed ja koondunud [[sarikakiir]]te tippudesse. Liitsarika kiiri on 20–25.<ref name="GqVH0" /> Õied on enamasti [[Ühekojaline taim|mõlemasugulised]]. [[Õiekate]] on kaheli. [[Kroonlehed]] on valged, äraspidimunajad, sügavalt pügaldunud tipuga, umbes 1,5 mm pikad. Naadi [[õisik]] on [[Sarikas (botaanika)|liitsarikas]], harilikult nii [[katis]] kui [[osakatis]] puuduvad, kui esinevad, siis koosnevad vaid mõnest väikesest lehekesest.<ref name="Q7jkZ" />
Õis on naadil lühiajaline sugulise paljunemise organ. Õisikutega varred kasvavad taimele kolmandal aastal. Naat on [[Putuktolmlemine|putuktolmleja]], naadi tolmeldamisel on abiks mitmed [[mardikalised]] ja [[mesilased]]. Naadi [[õis|õied]] on sugukonnale iseloomulikult valged, väiksed ja koondunud [[sarikakiir]]te tippudesse. Liitsarika kiiri on 20–25.<ref name="GqVH0" /> Õied on enamasti [[Ühekojaline taim|mõlemasugulised]]. [[Õiekate]] on kaheli. [[Kroonlehed]] on valged, äraspidimunajad, sügavalt pügaldunud tipuga, umbes 1,5&nbsp;mm pikad. Naadi [[õisik]] on [[Sarikas (botaanika)|liitsarikas]], harilikult nii [[katis]] kui [[osakatis]] puuduvad, kui esinevad, siis koosnevad vaid mõnest väikesest lehekesest.<ref name="Q7jkZ" />


===Viljad===
===Viljad===


[[Kaksikseemnis]]ed on paljad, pruunikad, pikliku kujuga, külgedelt lamendunud, kuni 3 mm pikad ja meenutavad [[porgand]]iseemneid. [[Osaseemnised]] on naadil teravate madalate kollakate ribidega, sirged või pisut kõverdunud, 3,5–4 mm pikad ja 1–1,5 mm laiad. 1000 vilja mass on 1,5–2 g. Valminud seemned varisevad taimelt maapinnale. Üks õitsenud ja viljastatud naaditaim annab 2000–3000 seemet, nende idanevus säilib mulla 5–8 aastat. Sügisel tärkavad seemnest taimed, kes talvituvad ja kasvatavad teisel aastal 20 cm sügavuseni ulatuva harunemata sammasjuure ja [[Lehekodarik|lehekodariku]].Kevadel seemnest tärganud taim aga kasvatab sügiseks 40 cm pikkuse harunenud peajuure, mille kaelast arenevad juured ja lühivõrse sõlmedest mitu risoomi. <ref name="7e5SA" /> <gallery>
[[Kaksikseemnis]]ed on paljad, pruunikad, pikliku kujuga, külgedelt lamendunud, kuni 3&nbsp;mm pikad ja meenutavad [[porgand]]iseemneid. [[Osaseemnised]] on naadil teravate madalate kollakate ribidega, sirged või pisut kõverdunud, 3,5–4&nbsp;mm pikad ja 1–1,5&nbsp;mm laiad. 1000 vilja mass on 1,5–2 g. Valminud seemned varisevad taimelt maapinnale. Üks õitsenud ja viljastatud naaditaim annab 2000–3000 seemet, nende idanevus säilib mulla 5–8 aastat. Sügisel tärkavad seemnest taimed, kes talvituvad ja kasvatavad teisel aastal 20&nbsp;cm sügavuseni ulatuva harunemata sammasjuure ja [[lehekodarik]]u.Kevadel seemnest tärganud taim aga kasvatab sügiseks 40&nbsp;cm pikkuse harunenud peajuure, mille kaelast arenevad juured ja lühivõrse sõlmedest mitu risoomi.<ref name="7e5SA" /> <gallery>
File:Aegopodium podagraria leaves.JPG|
Pilt:Aegopodium podagraria leaves.JPG|
File:Aegopodium podagraria leaf.JPG|
Pilt:Aegopodium podagraria leaf.JPG|
File:Aegopodium podagraria Vuohenputki C VI08 H5847.jpg|
Pilt:Aegopodium podagraria Vuohenputki C VI08 H5847.jpg|
File:Aegopodium podagraria (18672687233).jpg|
Pilt:Aegopodium podagraria (18672687233).jpg|
Pilt:20130614Giersch Marlach3.jpg|
Pilt:20130614Giersch Marlach3.jpg|
File:Aegopodium podagraria Variegatum 002.jpg|
Pilt:Aegopodium podagraria Variegatum 002.jpg|
File:Aegopodium podagraria 002.JPG|
Pilt:Aegopodium podagraria 002.JPG|
</gallery>
</gallery>


84. rida: 85. rida:
COLis liigitatase harilikul naadil kaks [[alamliik]]i:<ref name="qThpH" />
COLis liigitatase harilikul naadil kaks [[alamliik]]i:<ref name="qThpH" />
*''Aegopodium podagraria'' subsp. ''nadeshdae'' N. V Stepanov
*''Aegopodium podagraria'' subsp. ''nadeshdae'' N. V Stepanov
*''Aegopodium podagraria'' subsp. ''podagraria''.
*''Aegopodium podagraria'' subsp. ''podagraria''.


Fülogeneetilise süstemaatika järgi liigitatakse naat sarikalaadsete seltsi sarikaliste sugukonda.
Fülogeneetilise süstemaatika järgi liigitatakse naat sarikalaadsete seltsi sarikaliste sugukonda.
== Kasutamine ==
== Kasutamine ==
[[Keskaeg|Keskajal]] kasvatati taime Kesk -ja Lääne-Euroopas [[juurvili|juurvilja]] ja [[ravimtaim]]ena kloostriaedades. [[Podagra|Podagrahaiged]] on temast leevendust leidnud, samuti [[reuma]] ja liigesepõletike käes vaevlejad.<ref name="GoNv9" />
[[Keskaeg|Keskajal]] kasvatati taime Kesk -ja Lääne-Euroopas [[juurvili|juurvilja]] ja [[ravimtaim]]ena kloostriaedades. [[Podagra]]haiged on temast leevendust leidnud, samuti [[reuma]] ja liigesepõletike käes vaevlejad.<ref name="GoNv9" />


[[Pilt:Aegopodium podagraria 1.jpg|pisi|Harilik naat õitsemise ajal]]
[[Pilt:Aegopodium podagraria 1.jpg|pisi|Harilik naat õitsemise ajal]]
94. rida: 95. rida:
===Kulinaaria===
===Kulinaaria===


Kevadeti on naati inimtoiduks tarvitanud mitmed rahvad. Ka Eesti vanarahvas teadis rääkida, et kui naat nina mullast välja pistab, on [[näljahäda]] kadunud.<ref name="GoNv9" /> Naati ei söödud pelgalt [[toortoit|toortoiduna]] ja naadilehed polnud põhitoit. Kaks põhilist [[roog]]a, kus naadilehti nälja korral kasutati, olid roheline leem ja näljaaja hädaküpsetised. Leeme kirjeldab tollane rahvapärimus järgmiselt: ''Nüüd need naadid nopitakse, orjal leenta keedetakse, ei peal old piima piisakesta, ei sees old rasva raasukesta''.
Kevaditi on naati inimtoiduks tarvitanud mitmed rahvad. Ka Eesti vanarahvas teadis rääkida, et kui naat nina mullast välja pistab, on [[näljahäda]] kadunud.<ref name="GoNv9" /> Naati ei söödud pelgalt [[toortoit|toortoiduna]] ja naadilehed polnud põhitoit. Kaks põhilist [[roog]]a, kus naadilehti nälja korral kasutati, olid roheline leem ja näljaaja hädaküpsetised. Leeme kirjeldab tollane rahvapärimus järgmiselt: ''Nüüd need naadid nopitakse, orjal leenta keedetakse, ei peal old piima piisakesta, ei sees old rasva raasukesta''.


Naati lisati [[karask]]itele mitte [[leib]]adele. Kevadise toidulisana on kevaditi kasutatud mitmete taimede rohelisi osi: [[Ohakas|ohakaid]], [[paju]]-, [[Sõnajalg|sõnajala]]- ja [[Sõstar|sõstralehti]], [[nõges]]eid, [[Põldosi|põldosje]] jne. Korjatud taimeosad pesti puhtaks, raiuti pudiks ja hautati vees pehmeks. Sakste menüüs oli naat tervise turgutaja.<ref name="nAygf" />
Naati lisati [[karask]]itele mitte [[leib]]adele. Kevadise toidulisana on kevaditi kasutatud mitmete taimede rohelisi osi: [[Ohakas|ohakaid]], [[paju]]-, [[Sõnajalg|sõnajala]]- ja [[Sõstar|sõstralehti]], [[nõges]]eid, [[Põldosi|põldosje]] jne. Korjatud taimeosad pesti puhtaks, raiuti pudiks ja hautati vees pehmeks. Sakste menüüs oli naat tervise turgutaja.<ref name="nAygf" />


Noored naadilehed on söödavad ja sobivad [[salat]]isse. Naaditoitudes kasutatakse harilikult naadilehti kas [[Hapendamine|hapendatult]], [[Marineerimine|marineeritult]], [[Soolamine|soolatult]] või [[Kuivatamine|kuivatatult]]. Naadilehtedest valmistatakse [[supp]]e, [[püree]]sid, [[vormiroog]]asid, [[kotlett]]e ja [[omlett]]e.Varakevadel kogutud naadilehti kasutatakse pirukate, [[pannkook]]ide, [[pitsa]]de, [[võileib]]ade jne. täidiste või katetena.
Noored naadilehed on söödavad ja sobivad [[salat]]isse. Naaditoitudes kasutatakse harilikult naadilehti kas [[Hapendamine|hapendatult]], [[Marineerimine|marineeritult]], [[Soolamine|soolatult]] või [[Kuivatamine|kuivatatult]]. Naadilehtedest valmistatakse [[supp]]e, [[püree]]sid, [[vormiroog]]asid, [[kotlet]]te ja [[omlett]]e.Varakevadel kogutud naadilehti kasutatakse pirukate, [[pannkook]]ide, [[pitsa]]de, [[võileib]]ade jne. täidiste või katetena.


Naat on toiduks paljudele [[koduloomad|kodu-]] ja [[metsloom]]adele, ka osadele [[teod|tigudele]] ja mitmetele [[putukad|putukatele]].
Naat on toiduks paljudele [[koduloomad|kodu-]] ja [[metsloom]]adele, ka osadele [[teod|tigudele]] ja mitmetele [[putukad|putukatele]].


====Toiteväärtus ja biokeemiline koostis====
====Toiteväärtus ja biokeemiline koostis====


Energiat andvaid põhitoitaineid leidub naadis vähe. Naadilehtede [[biomass]]is leidub [[süsivesik]]uid (peamiselt [[tselluloos]]) ja [[valk]]e, [[aminohappeid]], rasvollust leidub naadilehtedes vaid jälgedena. [[Mikrotoitaine]]test saab naadisööja [[mineraalaine]]id, eeskätt [[kaalium]]i- ja [[magneesiumiühend]]eid, samuti mõningaid [[vitamiin]]e, vesilahutuvatest [[C-vitamiin]]i, rasvlahustuvatest vähesel määral [[E-vitamiin]]i eri vorme ehk [[tokoferool]]e. Muu hulgas sisaldab naat [[pigment]]e: [[klorofüll]]e ja [[karotenoid]]e, peale selle [[eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]] ja [[orgaanilised happed|orgaanilisi happeid]]. [[Flavonoidid]]est: [[hüperosiid]]i, [[isokvertsitriin]]i, [[kempferoolramnoglükosiid]]i. Naat sisaldab [[kumariin]]i. Naadijuured sisaldavad rohkelt [[lektiin]]i.<ref name="vypR4" />
Energiat andvaid põhitoitaineid leidub naadis vähe. Naadilehtede [[biomass]]is leidub [[süsivesik]]uid (peamiselt [[tselluloos]]) ja [[valk]]e, [[Aminohapped|aminohappeid]], rasvollust leidub naadilehtedes vaid jälgedena. [[Mikrotoitaine]]test saab naadisööja [[mineraalaine]]id, eeskätt [[kaalium]]i- ja [[magneesiumiühend]]eid, samuti mõningaid [[vitamiin]]e, vesilahutuvatest [[C-vitamiin]]i, rasvlahustuvatest vähesel määral [[E-vitamiin]]i eri vorme ehk [[tokoferool]]e. Muu hulgas sisaldab naat [[kaaspigmendid|pigment]]e: [[klorofüll]]e ja [[karotenoid]]e, peale selle [[eeterlikud õlid|eeterlikke õlisid]] ja [[orgaanilised happed|orgaanilisi happeid]]. [[Flavonoidid]]est: [[hüperosiid]]i, [[isokvertsitriin]]i, [[kempferoolramnoglükosiid]]i. Naat sisaldab [[kumariin]]i. Naadijuured sisaldavad rohkelt [[lektiin]]i.<ref name="vypR4" />


====Vastunäidustused====
====Vastunäidustused====


Naate pole soovitatav süüa [[kõhunäärmepõletik|kõhunäärme]]- ega [[sapipõiepõletik]]e korral. <ref name="nAygf" />
Naate pole soovitatav süüa [[kõhunäärmepõletik|kõhunäärme]]- ega [[sapipõiepõletik]]e korral.<ref name="nAygf" />


===Ravimtaimena===
===Ravimtaimena===


[[Droog]]iks on [[ürt]] ''[[Aegopodii podagrarie herba]]'' (''herba Podagrariae''). Droogina tarvitatakse ka lehti ja risoome. Droogi kogutakse [[suvi|suve]] alguses ja kuivatatakse.
[[Droog]]iks on [[ürt]] ''[[Aegopodii podagrarie herba]]'' (''herba Podagrariae''). Droogina tarvitatakse ka lehti ja risoome. Droogi kogutakse [[suvi|suve]] alguses ja kuivatatakse.


Inimesed kasutavad maapealseid taimeosi[[reumaatilised haigused| reumaatiliste haiguste]] korral. Sellesse haigusrühma kuuluvad [[autoimmuunhaigused]], mille toimepaigaks on [[liigesed]] ja pehmed koed, näiteks podagra ja [[artriit]]. Kasutatakse ka [[hemorroidid]]e ja neeru-, põie- ja sisehaiguste korral.<ref name="bmWmy" /> Naat on nõrgalt [[uriinieritus]]t soodustav, [[põletik]]uvastane ja rahustava toimega. James A. Duke'i meditsiinilise toimega taimede käsiraamatu "Handbook of Medicinal Herbs" kohaselt on taime tarbimine näidustatud lisaks veel [[artroos]]i, [[unetus]]e, [[nefroos]]i, [[ishias]]e, [[närvilisus]]e, [[valu]], [[kasvaja]]te ja [[vedelikupeetus]]e korral.<ref name="iEyT3" />
Inimesed kasutavad maapealseid taimeosi [[reumaatilised haigused|reumaatiliste haiguste]] korral. Sellesse haigusrühma kuuluvad [[autoimmuunhaigused]], mille toimepaigaks on [[liigesed]] ja pehmed koed, näiteks podagra ja [[artriit]]. Kasutatakse ka [[hemorroidid]]e ja neeru-, põie- ja sisehaiguste korral.<ref name="bmWmy" /> Naat on nõrgalt [[uriinieritus]]t soodustav, [[põletik]]uvastane ja rahustava toimega. James A. Duke'i meditsiinilise toimega taimede käsiraamatu "Handbook of Medicinal Herbs" kohaselt on taime tarbimine näidustatud lisaks veel [[artroos]]i, [[unetus]]e, [[nefroos]]i, [[ishias]]e, [[närvilisus]]e, [[valu]], [[kasvaja]]te ja [[vedelikupeetus]]e korral.<ref name="iEyT3" />


=== Ravimi toorainena ===
=== Ravimi toorainena ===
Katsed [[laborihiir]]tega, kellele manustati naadi juuri, lehti ja õisi kas [[Tinktuur|tinktuuri]], [[Ekstrakt|ekstrakti]] või bioloogiliselt aktiivsete molekulide näol ja ravimiga ''Silibor'' ([[silimariin]]) 3 päeva enne ja 2 tundi peale indutseeritud [[mürgistus]]e esile kutsumist teatud keemiliste ainetega. Peale katse lõppemist mõõdeti [[eutanaasia|eutaneeritud]] laborihiirte [[maks]]a ja [[neerud]]e kaalu ja AST/ALT suhtarve. Tulemused indikeerivad naadi juurte, lehtede ja õite ekstrakti ja tinktuuri ja bioloogliselt aktiivsete ainete hepatoprotektiivset toimet katses kasutatud kemikaali poolt indutseeritud maksakahjustuse korral. Naadi lehtedest valmistatud ravimid (ekstrakt, tinktuur ja bioloogiline aines) ja trifoliin toimisid ka tsütolüüsile inhibeerivalt ning alandasid maksa raskust. Kasutatud fütopreparaatide toime oli võrreldav katseravimi silibori (200 mg/kg) toimega.<ref name="aHmWn" />
Katsed [[laborihiir]]tega, kellele manustati naadi juuri, lehti ja õisi kas [[tinktuur]]i, [[ekstrakt]]i või bioloogiliselt aktiivsete molekulide näol ja ravimiga ''Silibor'' ([[silimariin]]) 3 päeva enne ja 2 tundi peale [[mürgistus]]e esile kutsumist teatud keemiliste ainetega. Peale katse lõppemist mõõdeti [[eutanaasia|eutaneeritud]] laborihiirte [[maks]]a ja [[neerud]]e kaalu ja AST/ALT suhtarve. Tulemused näitavad naadi juurte, lehtede ja õite ekstrakti ja tinktuuri ja bioloogliselt aktiivsete ainete hepatoprotektiivset toimet katses kasutatud kemikaali poolt indutseeritud maksakahjustuse korral. Naadi lehtedest valmistatud ravimid (ekstrakt, tinktuur ja bioloogiline aines) ja trifoliin toimisid ka tsütolüüsile inhibeerivalt ning alandasid maksa raskust. Kasutatud fütopreparaatide toime oli võrreldav katseravimi silibori (200&nbsp;mg/kg) toimega.<ref name="aHmWn" />


==Naaditõrje==
==Naaditõrje==


Sageli ei anna naadi [[niitmine]] ja väljajuurimine soovitud tulemusi. On proovitud katta naadivaipa musta, õhku ja valgust mitte läbilaskva kilega, mitmekordselt ajalehtede või põhumultsiga, arvates, et taime maapealsete [[fotosüntees]]ivate osade kahjustamine kahjustab ka taime juuri ja mullas "uinuvaid" seemneid. Keemiliseks tõrjeks on kasutatud [[glüfosaat]]i sisaldavat [[Roundup|Roundupp]]i, mida tuleb kasutada korduvalt, kuna kontakt[[herbitsiidid]] tapavad üksnes taime maapealseid osi ning taim taasloob oma maaluse risoomivõrgu juba 2 kuu jooksul.
Sageli ei anna naadi [[niitmine]] ja väljajuurimine soovitud tulemusi. On proovitud katta naadivaipa musta, õhku ja valgust mitte läbilaskva kilega, mitmekordselt ajalehtede või põhumultsiga, arvates, et taime maapealsete [[fotosüntees]]ivate osade kahjustamine kahjustab ka taime juuri ja mullas "uinuvaid" seemneid. Keemiliseks tõrjeks on kasutatud [[glüfosaat]]i sisaldavat [[Roundup]]pi, mida tuleb kasutada korduvalt, kuna kontakt[[herbitsiidid]] tapavad üksnes taime maapealseid osi ning taim taasloob oma maaluse risoomivõrgu juba 2 kuu jooksul.


Bioloogilisi tõrjemeetodeid ei tunta, kuna taimel endal mingeid taimehaigusi ega looduslikke vaenlasi tuvastatud ei ole. Arvatakse, et kui tema asurkonda istutada teisi hea kasvu ja levikuga rühma või suure konkurentsiga taimi nagu [[mungalill]], [[maikelluke]], [[peiulill]], [[kobar-lursslill]], [[roomav metsvits]], [[harilik varemerohi]], [[mõõljas valdsteinia]], [[pajulill]]<ref name="oLnEN" /> jt võib naadist ruttu lahti saada, aga pole teada, kas see toimib, kuivõrd on teadmata on tema seemnete eluiga ja toimed mullapinnas.<ref name="75Yg6" />
Bioloogilisi tõrjemeetodeid ei tunta, kuna taimel endal mingeid taimehaigusi ega looduslikke vaenlasi tuvastatud ei ole. Arvatakse, et kui tema asurkonda istutada teisi hea kasvu ja levikuga rühma või suure konkurentsiga taimi nagu [[mungalill]], [[maikelluke]], [[peiulill]], [[kobar-lursslill]], [[roomav metsvits]], [[harilik varemerohi]], [[mõõljas valdsteinia]], [[pajulill]]<ref name="oLnEN" /> jt võib naadist ruttu lahti saada, aga pole teada, kas see toimib, kuivõrd on teadmata on tema seemnete eluiga ja toimed mullapinnas.<ref name="75Yg6" />
127. rida: 128. rida:
==Viited==
==Viited==
{{viited|allikad=
{{viited|allikad=
<ref name="L1m8x">[http://www.theplantlist.org/tpl1.1/record/kew-2623499 The Plant List: A Working List of All Plant Species] (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="L1m8x">[https://web.archive.org/web/20180408151710/http://www.theplantlist.org/tpl1.1/record/kew-2623499 The Plant List: A Working List of All Plant Species] (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="TrCqE">[[Peter Hanelt]], ''[https://books.google.ee/books?id=10IMFSavIMsC&pg=PA1293&dq=Aegopodium+podagraria+L.&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiYmZbzzaHNAhXza5oKHQfwBuUQ6AEIHzAB#v=onepage&q=Aegopodium%20podagraria%20L.&f=false Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops: (Except Ornaentals)]'', 1. osa, Springer-verlag Berin Hidelberg, lk 1293, 2001, Googe'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="TrCqE">[[Peter Hanelt]], ''[https://books.google.ee/books?id=10IMFSavIMsC&pg=PA1293&dq=Aegopodium+podagraria+L.&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiYmZbzzaHNAhXza5oKHQfwBuUQ6AEIHzAB#v=onepage&q=Aegopodium%20podagraria%20L.&f=false Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops: (Except Ornaentals)]'', 1. osa, Springer-verlag Berin Hidelberg, lk 1293, 2001, Googe'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="iTXEU">[https://www.eddmaps.org/ipane/ipanespecies/herbs/Aegopodium_podagraria.htm Invasive Plant Atlas of New England] (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="iTXEU">[https://web.archive.org/web/20160616192923/https://www.eddmaps.org/ipane/ipanespecies/herbs/Aegopodium_podagraria.htm Invasive Plant Atlas of New England] (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="N0i3a">[[Toivo Niiberg]], Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", ''Maalehe Raamat'', lk 125, 2007</ref>
<ref name="N0i3a">[[Toivo Niiberg]], Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", ''Maalehe Raamat'', lk 125, 2007</ref>
<ref name="gGYnm">[https://www.nps.gov/plants/alien/fact/aepo1.htm Plant Conservation Alliance, Alien Plant Working Group: Goutweed] (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="gGYnm">[https://www.nps.gov/plants/alien/fact/aepo1.htm Plant Conservation Alliance, Alien Plant Working Group: Goutweed] (vaadatud 12.06.2016)</ref>
136. rida: 137. rida:
<ref name="GqVH0">[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn, lk 33, 2010</ref>
<ref name="GqVH0">[[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn, lk 33, 2010</ref>
<ref name="Q7jkZ">[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/naat2.htm (harilik) naat] (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="Q7jkZ">[http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/naat2.htm (harilik) naat] (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="7e5SA">[[Toivo Niiberg]], Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", ''Maalehe Raamat'', lk 126, 2007</ref>
<ref name="7e5SA">Toivo Niiberg, Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", ''Maalehe Raamat'', lk 126, 2007</ref>
<ref name="qThpH">[http://www.catalogueoflife.org/col/details/species/id/a57bb9de37ac69e88cfb444a20ed0c94 Sissekanne] [[COL]]<span>-is</span> (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="qThpH">[https://web.archive.org/web/20160807220737/http://www.catalogueoflife.org/col/details/species/id/a57bb9de37ac69e88cfb444a20ed0c94 Sissekanne] [[COL]]<span>-is</span> (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="GoNv9">Astrid Lepik, "Naadist vabaks", Aed 397</ref>
<ref name="GoNv9">Astrid Lepik, "Naadist vabaks", Aed 397</ref>
<ref name="nAygf">[[Urmas Kokassaar]], [http://www.eestiloodus.ee/artikkel3778_3748.html Naat on aednikule nuhtlus, nälgijale väljapääs], artiklid EL 2011/03 (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="nAygf">[[Urmas Kokassaar]], [http://www.eestiloodus.ee/artikkel3778_3748.html Naat on aednikule nuhtlus, nälgijale väljapääs], artiklid EL 2011/03 (vaadatud 12.06.2016)</ref>
144. rida: 145. rida:
<ref name="iEyT3">[[James A. Duke]], [https://books.google.ee/books?id=B_XLBQAAQBAJ&pg=PA346&lpg=PA346&dq=Aegopodium+podagraria+herba&source=bl&ots=iMwSJUS63F&sig=AegUnRL9zIwmFfr7qr5pn0Z-KQA&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjmpMbe1aLNAhVsCZoKHW8RCp84HhDoAQg-MAU#v=onepage&q=Aegopodium%20podagraria%20herba&f=false Handbook of Medicinal Herbs], Second Edition, lk 346, CRC Press, 2002. Vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="iEyT3">[[James A. Duke]], [https://books.google.ee/books?id=B_XLBQAAQBAJ&pg=PA346&lpg=PA346&dq=Aegopodium+podagraria+herba&source=bl&ots=iMwSJUS63F&sig=AegUnRL9zIwmFfr7qr5pn0Z-KQA&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwjmpMbe1aLNAhVsCZoKHW8RCp84HhDoAQg-MAU#v=onepage&q=Aegopodium%20podagraria%20herba&f=false Handbook of Medicinal Herbs], Second Edition, lk 346, CRC Press, 2002. Vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="aHmWn">Olga Koyro, [https://www.researchgate.net/publication/242012343_HEPATOPROTECTIVE_POTENTIAL_OF_GOUTWEED_AEGOPODIUM_PODAGRARIA_L_SCREENING HEPATOPROTECTIVE POTENTIAL OF GOUTWEED (AEGOPODIUM PODAGRARIA L.): SCREENING], jaanuar 2013 (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="aHmWn">Olga Koyro, [https://www.researchgate.net/publication/242012343_HEPATOPROTECTIVE_POTENTIAL_OF_GOUTWEED_AEGOPODIUM_PODAGRARIA_L_SCREENING HEPATOPROTECTIVE POTENTIAL OF GOUTWEED (AEGOPODIUM PODAGRARIA L.): SCREENING], jaanuar 2013 (vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="oLnEN">[[Toivo Niiberg]], Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", ''Maalehe Raamat'', lk 127, 2007</ref>
<ref name="oLnEN">Toivo Niiberg, Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", ''Maalehe Raamat'', lk 127, 2007</ref>
<ref name="75Yg6">Susan L. Woodward, Joyce A. Quinn, ''[https://books.google.ee/books?id=KOGfKRZ0YFIC&pg=PA377&lpg=PA377&dq=Aegopodium+podagraria+L.+reproduction+and+dispersa&source=bl&ots=SzWQC2RWLm&sig=meFlRUcAvaTiqI6m9spbDKTBl8U&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj-sI7SwqLNAhXSZpoKHSQsDGcQ6AEIRTAF#v=onepage&q=Aegopodium%20podagraria%20L.%20reproduction%20and%20dispersa&f=false Encyclopedia of Invasive Species: From Africanized Honey Bees to ...]'', 1. köide, k 376–379, 2011. Vaadatud 12.06.2016)</ref>
<ref name="75Yg6">Susan L. Woodward, Joyce A. Quinn, ''[https://books.google.ee/books?id=KOGfKRZ0YFIC&pg=PA377&lpg=PA377&dq=Aegopodium+podagraria+L.+reproduction+and+dispersa&source=bl&ots=SzWQC2RWLm&sig=meFlRUcAvaTiqI6m9spbDKTBl8U&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwj-sI7SwqLNAhXSZpoKHSQsDGcQ6AEIRTAF#v=onepage&q=Aegopodium%20podagraria%20L.%20reproduction%20and%20dispersa&f=false Encyclopedia of Invasive Species: From Africanized Honey Bees to ...]'', 1. köide, k 376–379, 2011. Vaadatud 12.06.2016)</ref>
}}
}}
153. rida: 154. rida:
* [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=40902 Sissekanne] andmebaasis [[NCBI Taxonomy Database]]
* [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/Taxonomy/Browser/wwwtax.cgi?lin=s&p=has_linkout&id=40902 Sissekanne] andmebaasis [[NCBI Taxonomy Database]]
* [http://www.ubio.org/browser/details.php?namebankID=456877 Sissekanne] andmeebaasis [[uBio]]
* [http://www.ubio.org/browser/details.php?namebankID=456877 Sissekanne] andmeebaasis [[uBio]]
⚫
*Peter Hanelt, ''[https://books.google.ee/books?id=10IMFSavIMsC&pg=PA1293&dq=Aegopodium+podagraria+L.&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiYmZbzzaHNAhXza5oKHQfwBuUQ6AEIHzAB#v=onepage&q=Aegopodium%20podagraria%20L.&f=false Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops: (Except Ornamentals)]'', 1. osa, Springer-verlag Berin Hidelberg, lk 1293, 2001, Googe'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.06.2016)

⚫
*Toivo Niiberg, Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", ''Maalehe Raamat'', lk 125–137, 2007
⚫
*[[Peter Hanelt]], ''[https://books.google.ee/books?id=10IMFSavIMsC&pg=PA1293&dq=Aegopodium+podagraria+L.&hl=et&sa=X&ved=0ahUKEwiYmZbzzaHNAhXza5oKHQfwBuUQ6AEIHzAB#v=onepage&q=Aegopodium%20podagraria%20L.&f=false Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops: (Except Ornamentals)]'', 1. osa, Springer-verlag Berin Hidelberg, lk 1293, 2001, Googe'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.06.2016)
⚫
*[[Toivo Niiberg]], Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", ''Maalehe Raamat'', lk 125–137, 2007
* European Food Safety Authority (EFSA), Parma, Itaalia, [http://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/scientific_output/files/main_documents/1278.pdf Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to Aegopodium podagraria L. and maintenance or achievement of a normal body weight (ID 2384) pursuant to Article 13 (1) of Regulation (EC) No 1924/20061], EFSA Journal 2009; 7(9):1278
* European Food Safety Authority (EFSA), Parma, Itaalia, [http://www.efsa.europa.eu/sites/default/files/scientific_output/files/main_documents/1278.pdf Scientific Opinion on the substantiation of health claims related to Aegopodium podagraria L. and maintenance or achievement of a normal body weight (ID 2384) pursuant to Article 13 (1) of Regulation (EC) No 1924/20061], EFSA Journal 2009; 7(9):1278
* [[Ain Raal]], "[[Maailma ravimtaimede entsüklopeedia]]", [[Eesti Entsüklopeediakirjastus]], Tallinn, lk 33, 2010,
* Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, lk 33, 2010,

* WTU Herbarium Database, [http://www.burkemuseum.org/research-and-collections/botany-and-herbarium/collections/database/results.php?Genus=Aegopodium&Species=podagraria&State=Washington&SourcePage=search.php&IncludeSynonyms=Y&SortBy=Year&SortOrder=DESC View Record Details 1. Aegopodium podagraria L.]
* WTU Herbarium Database, [http://www.burkemuseum.org/research-and-collections/botany-and-herbarium/collections/database/results.php?Genus=Aegopodium&Species=podagraria&State=Washington&SourcePage=search.php&IncludeSynonyms=Y&SortBy=Year&SortOrder=DESC View Record Details 1. Aegopodium podagraria L.]
* Hartmut Kaiser, Ludger Kappen, [http://jxb.oxfordjournals.org/content/51/351/1741.full In situ observation of stomatal movements and gas exchange of Aegopodium podagraria L. in the understorey], J. Exp. Bot. (2000) 51 (351): 1741–1749, doi: 10.1093/jexbot/51.351.1741
* Hartmut Kaiser, Ludger Kappen, [http://jxb.oxfordjournals.org/content/51/351/1741.full In situ observation of stomatal movements and gas exchange of Aegopodium podagraria L. in the understorey], J. Exp. Bot. (2000) 51 (351): 1741–1749, doi: 10.1093/jexbot/51.351.1741
* Tina D′Hertefeldt, Johanna M. Eneström, Lars B. Pettersson, [http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0085407 Geographic and Habitat Origin Influence Biomass Production and Storage Translocation in the Clonal Plant Aegopodium podagraria], 10. jaanuar 2014, http://dx.doi.org/10.1371/journal.pone.0085407
* Tina D′Hertefeldt, Johanna M. Eneström, Lars B. Pettersson, [http://journals.plos.org/plosone/article?id=10.1371/journal.pone.0085407 Geographic and Habitat Origin Influence Biomass Production and Storage Translocation in the Clonal Plant Aegopodium podagraria], 10. jaanuar 2014, http://dx.doi.org/10.1371/journal.pone.0085407
⚫
* LEXIKON DER ARZNEIPFLANZEN UND DROGEN, [http://www.spektrum.de/lexikon/arzneipflanzen-drogen/aegopodium-podagraria/219 Aegopodium podagraria]


== Välislingid ==
⚫
* LEXIKON DER ARZNEIPFLANZEN UND DROGEN, [http://www.spektrum.de/lexikon/arzneipflanzen-drogen/aegopodium-podagraria/219 Aegopodium podagraria]
* {{Elurikkus}}


[[Kategooria:Sarikalised]]
[[Kategooria:Sarikalised]]

Viimane redaktsioon: 7. november 2023, kell 15:36

Harilik naat

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Sarikalaadsed Apiales
Sugukond Sarikalised Apiaceae
Perekond Naat Aegopodium
Liik Harilik naat
Binaarne nimetus
Aegopodium podagraria
L., 1753
Sünonüümid
  • Aegopodium angelicifolium Salisb.
  • Aegopodium simplex Lavy
  • Aegopodium ternatum Gilib. ##nom. inval.##
  • Aegopodium tribracteolatum Schmalh.
  • Apium biternatum Stokes
  • Apium podagraria (L.) Caruel
  • Carum podagraria (L.) Roth

[1]

  • Ligusticum podagraria Crantz, 1767
  • Pimpinella angelicifolia Lam.,1785
  • Podagraria aegopodium Moench,1794
  • Podagraria erratica Bubani
  • Selinum podagraria E.H.L.Krause, 1904
  • Seseli aegopodium Scop., 1772
  • Sison podagraria Spreng.
  • Sium podagraria F.H.Wigg.
  • Sium vulgare Bernh.
  • Tragoselinum angelica Lam.[2]

Harilik naat (Aegopodium podagraria L.) on sarikaliste sugukonna naadi perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Sarnased taimed

[muuda | muuda lähteteksti]

Tiheputk Zizia, Jaapani paelputk Cryptotaenia canadensis.[3]

  • Kuldne tiheputk
    Kuldne tiheputk
  • Jaapani paelputk
    Jaapani paelputk

Nimi

[muuda | muuda lähteteksti]

Rahvapärased nimetused naadileht, püdseleht, sarapuunaat, varesjalg, pojokõnõ.

Eri maade kultuurides on naati kutsutud veel härrakapsaks, preestrikapsaks, ametnikukapsaks, piiskopitaimeks jne. Taime venekeelne nimetus on snõt. Arvatavasti sai taim selle nimetuse 13. sajandil, tatari-mongoli ikke ajal, kui osa elanikke oli sunnitud metsadesse varjuma ja korjama sealt toitu – snet, hilisem nimetus – snõt.[4] Sõnda snõd on kasutatud naadi kohta ka eesti keeles.

Levila ja kasvukohad

[muuda | muuda lähteteksti]

Liik on pärismaine Euraasias ja Ida-Siberis. Naat kasvab Albaanias, Austrias, Belgias, Bulgaarias, Taanis, Soomes, Prantsusmaal, Saksamaal, Hollandis, Ungaris, Itaalias, Norras, Poolas, Rumeenias, Balti riikides, Ukrainas, Rootsis, Inglismaal, Iirimaal, Islandil, Kaukasusel, Siberis, Põhja-Koreas, Lõuna-Koreas, Jaapanis, Austraalias, Türgis jpt riikides, kus on naturaliseerunud või nii hästi kohanenud, et paiguti peetakse teda invasiivseks taimeliigiks[5].

Ameerika Ühendriikidesse viisid naadi Euroopa immigrandid, aastaks 1863 oli taim seal laialt levinud. USA-s: Ameerika idaosas Maine'i ja Georgia osariigis; läänes Minnesota ja Missouri osariigis, ka Washingtoni, Oregoni, Idaho, Montana osariikides.[6]

Eestis kasvab naat Eestis salumetsades, on tüüpiline aiaumbrohi ja vohab ka elamute ümbruses asuvatel maalappidel.

Morfoloogia

[muuda | muuda lähteteksti]

Juured

[muuda | muuda lähteteksti]

Naadi juured moodustavad juurestiku, koosnedes nii pea- kui külgjuurtest. Risoomid on 5 cm kuni 3 m pikkused, harunevad ja valge värvusega ja moodustavad igas sõlmekohas juuri, kuid ei elune mullas väga sügaval (kuni 15 cm sügavusel). Risoomid levivad peamiselt 2–10 cm sügavuses mullakihis. Risoomivõsundid võivad juurduda igas sõlmekohas ja anda uue naaditaime.[7] Soodsatel tingimustel hakkavad kompostihunnikusse või peenravahele visatud juuretükid kiiresti kasvama ja paljunema.

Lehed ja varred

[muuda | muuda lähteteksti]

Lehed on kinnitunud otse risoomile. Ülemised lehed on kolmetised ja lühirootsulised ning alumised kahelikolmetised[8], ovaalse kuju ja terava lehetipuga. Leheroots on ristlõikes kolmnurkjas ja lehelaba pikkus ja laius on 10–20 cm, leheroots aga 20– 40 cm pikkune. Lehe värvus: ülakülje värvus on kollakas- kuni rohuroheline, alakülg on hallikasroheline. Sügisel, öökülmade saabudes, varisevad lehed maapinnale.

Naadi üsna jämedad varred on enamasti seest õõnsad. Õievars võib kasvada, olenevalt geograafilisest asukohast, maist kuni augustini. Naat võib kasvatada uue varre risoomi või juure segmendist.

Õied

[muuda | muuda lähteteksti]

Õis on naadil lühiajaline sugulise paljunemise organ. Õisikutega varred kasvavad taimele kolmandal aastal. Naat on putuktolmleja, naadi tolmeldamisel on abiks mitmed mardikalised ja mesilased. Naadi õied on sugukonnale iseloomulikult valged, väiksed ja koondunud sarikakiirte tippudesse. Liitsarika kiiri on 20–25.[8] Õied on enamasti mõlemasugulised. Õiekate on kaheli. Kroonlehed on valged, äraspidimunajad, sügavalt pügaldunud tipuga, umbes 1,5 mm pikad. Naadi õisik on liitsarikas, harilikult nii katis kui osakatis puuduvad, kui esinevad, siis koosnevad vaid mõnest väikesest lehekesest.[9]

Viljad

[muuda | muuda lähteteksti]

Kaksikseemnised on paljad, pruunikad, pikliku kujuga, külgedelt lamendunud, kuni 3 mm pikad ja meenutavad porgandiseemneid. Osaseemnised on naadil teravate madalate kollakate ribidega, sirged või pisut kõverdunud, 3,5–4 mm pikad ja 1–1,5 mm laiad. 1000 vilja mass on 1,5–2 g. Valminud seemned varisevad taimelt maapinnale. Üks õitsenud ja viljastatud naaditaim annab 2000–3000 seemet, nende idanevus säilib mulla 5–8 aastat. Sügisel tärkavad seemnest taimed, kes talvituvad ja kasvatavad teisel aastal 20 cm sügavuseni ulatuva harunemata sammasjuure ja lehekodariku.Kevadel seemnest tärganud taim aga kasvatab sügiseks 40 cm pikkuse harunenud peajuure, mille kaelast arenevad juured ja lühivõrse sõlmedest mitu risoomi.[10]

Nomenklatuur ja süstemaatika

[muuda | muuda lähteteksti]

COLis liigitatase harilikul naadil kaks alamliiki:[11]

  • Aegopodium podagraria subsp. nadeshdae N. V Stepanov
  • Aegopodium podagraria subsp. podagraria.

Fülogeneetilise süstemaatika järgi liigitatakse naat sarikalaadsete seltsi sarikaliste sugukonda.

Kasutamine

[muuda | muuda lähteteksti]

Keskajal kasvatati taime Kesk -ja Lääne-Euroopas juurvilja ja ravimtaimena kloostriaedades. Podagrahaiged on temast leevendust leidnud, samuti reuma ja liigesepõletike käes vaevlejad.[12]

Harilik naat õitsemise ajal

Kulinaaria

[muuda | muuda lähteteksti]

Kevaditi on naati inimtoiduks tarvitanud mitmed rahvad. Ka Eesti vanarahvas teadis rääkida, et kui naat nina mullast välja pistab, on näljahäda kadunud.[12] Naati ei söödud pelgalt toortoiduna ja naadilehed polnud põhitoit. Kaks põhilist rooga, kus naadilehti nälja korral kasutati, olid roheline leem ja näljaaja hädaküpsetised. Leeme kirjeldab tollane rahvapärimus järgmiselt: Nüüd need naadid nopitakse, orjal leenta keedetakse, ei peal old piima piisakesta, ei sees old rasva raasukesta.

Naati lisati karaskitele mitte leibadele. Kevadise toidulisana on kevaditi kasutatud mitmete taimede rohelisi osi: ohakaid, paju-, sõnajala- ja sõstralehti, nõgeseid, põldosje jne. Korjatud taimeosad pesti puhtaks, raiuti pudiks ja hautati vees pehmeks. Sakste menüüs oli naat tervise turgutaja.[13]

Noored naadilehed on söödavad ja sobivad salatisse. Naaditoitudes kasutatakse harilikult naadilehti kas hapendatult, marineeritult, soolatult või kuivatatult. Naadilehtedest valmistatakse suppe, püreesid, vormiroogasid, kotlette ja omlette.Varakevadel kogutud naadilehti kasutatakse pirukate, pannkookide, pitsade, võileibade jne. täidiste või katetena.

Naat on toiduks paljudele kodu- ja metsloomadele, ka osadele tigudele ja mitmetele putukatele.

Toiteväärtus ja biokeemiline koostis

[muuda | muuda lähteteksti]

Energiat andvaid põhitoitaineid leidub naadis vähe. Naadilehtede biomassis leidub süsivesikuid (peamiselt tselluloos) ja valke, aminohappeid, rasvollust leidub naadilehtedes vaid jälgedena. Mikrotoitainetest saab naadisööja mineraalaineid, eeskätt kaaliumi- ja magneesiumiühendeid, samuti mõningaid vitamiine, vesilahutuvatest C-vitamiini, rasvlahustuvatest vähesel määral E-vitamiini eri vorme ehk tokoferoole. Muu hulgas sisaldab naat pigmente: klorofülle ja karotenoide, peale selle eeterlikke õlisid ja orgaanilisi happeid. Flavonoididest: hüperosiidi, isokvertsitriini, kempferoolramnoglükosiidi. Naat sisaldab kumariini. Naadijuured sisaldavad rohkelt lektiini.[14]

Vastunäidustused

[muuda | muuda lähteteksti]

Naate pole soovitatav süüa kõhunäärme- ega sapipõiepõletike korral.[13]

Ravimtaimena

[muuda | muuda lähteteksti]

Droogiks on ürt Aegopodii podagrarie herba (herba Podagrariae). Droogina tarvitatakse ka lehti ja risoome. Droogi kogutakse suve alguses ja kuivatatakse.

Inimesed kasutavad maapealseid taimeosi reumaatiliste haiguste korral. Sellesse haigusrühma kuuluvad autoimmuunhaigused, mille toimepaigaks on liigesed ja pehmed koed, näiteks podagra ja artriit. Kasutatakse ka hemorroidide ja neeru-, põie- ja sisehaiguste korral.[15] Naat on nõrgalt uriinieritust soodustav, põletikuvastane ja rahustava toimega. James A. Duke'i meditsiinilise toimega taimede käsiraamatu "Handbook of Medicinal Herbs" kohaselt on taime tarbimine näidustatud lisaks veel artroosi, unetuse, nefroosi, ishiase, närvilisuse, valu, kasvajate ja vedelikupeetuse korral.[16]

Ravimi toorainena

[muuda | muuda lähteteksti]

Katsed laborihiirtega, kellele manustati naadi juuri, lehti ja õisi kas tinktuuri, ekstrakti või bioloogiliselt aktiivsete molekulide näol ja ravimiga Silibor (silimariin) 3 päeva enne ja 2 tundi peale mürgistuse esile kutsumist teatud keemiliste ainetega. Peale katse lõppemist mõõdeti eutaneeritud laborihiirte maksa ja neerude kaalu ja AST/ALT suhtarve. Tulemused näitavad naadi juurte, lehtede ja õite ekstrakti ja tinktuuri ja bioloogliselt aktiivsete ainete hepatoprotektiivset toimet katses kasutatud kemikaali poolt indutseeritud maksakahjustuse korral. Naadi lehtedest valmistatud ravimid (ekstrakt, tinktuur ja bioloogiline aines) ja trifoliin toimisid ka tsütolüüsile inhibeerivalt ning alandasid maksa raskust. Kasutatud fütopreparaatide toime oli võrreldav katseravimi silibori (200 mg/kg) toimega.[17]

Naaditõrje

[muuda | muuda lähteteksti]

Sageli ei anna naadi niitmine ja väljajuurimine soovitud tulemusi. On proovitud katta naadivaipa musta, õhku ja valgust mitte läbilaskva kilega, mitmekordselt ajalehtede või põhumultsiga, arvates, et taime maapealsete fotosünteesivate osade kahjustamine kahjustab ka taime juuri ja mullas "uinuvaid" seemneid. Keemiliseks tõrjeks on kasutatud glüfosaati sisaldavat Rounduppi, mida tuleb kasutada korduvalt, kuna kontaktherbitsiidid tapavad üksnes taime maapealseid osi ning taim taasloob oma maaluse risoomivõrgu juba 2 kuu jooksul.

Bioloogilisi tõrjemeetodeid ei tunta, kuna taimel endal mingeid taimehaigusi ega looduslikke vaenlasi tuvastatud ei ole. Arvatakse, et kui tema asurkonda istutada teisi hea kasvu ja levikuga rühma või suure konkurentsiga taimi nagu mungalill, maikelluke, peiulill, kobar-lursslill, roomav metsvits, harilik varemerohi, mõõljas valdsteinia, pajulill[18] jt võib naadist ruttu lahti saada, aga pole teada, kas see toimib, kuivõrd on teadmata on tema seemnete eluiga ja toimed mullapinnas.[19]

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ The Plant List: A Working List of All Plant Species (vaadatud 12.06.2016)
  2. ↑ Peter Hanelt, Mansfeld's Encyclopedia of Agricultural and Horticultural Crops: (Except Ornaentals), 1. osa, Springer-verlag Berin Hidelberg, lk 1293, 2001, Googe'i raamatu veebiversioon (vaadatud 12.06.2016)
  3. ↑ Invasive Plant Atlas of New England (vaadatud 12.06.2016)
  4. ↑ Toivo Niiberg, Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", Maalehe Raamat, lk 125, 2007
  5. ↑ Plant Conservation Alliance, Alien Plant Working Group: Goutweed (vaadatud 12.06.2016)
  6. ↑ Susan L. Woodward, Joyce A. Quinn, Encyclopedia of Invasive Species: From Africanized Honey Bees to ..., 1. köide, k 376–379, 2011. Vvaadatud 12.06.2016)
  7. ↑ Naat (Aegopodium podagraria). Bio.edu.ee. Vaadatud 12.06.2016.
  8. ↑ 8,0 8,1 Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, lk 33, 2010
  9. ↑ (harilik) naat (vaadatud 12.06.2016)
  10. ↑ Toivo Niiberg, Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", Maalehe Raamat, lk 126, 2007
  11. ↑ Sissekanne COL-is (vaadatud 12.06.2016)
  12. ↑ 12,0 12,1 Astrid Lepik, "Naadist vabaks", Aed 397
  13. ↑ 13,0 13,1 Urmas Kokassaar, Naat on aednikule nuhtlus, nälgijale väljapääs, artiklid EL 2011/03 (vaadatud 12.06.2016)
  14. ↑ Peumans WJ, Nsimba-Lubaki M, Peeters B, Broekaert WF., http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/24249502 Isolation and partial characterization of a lectin from ground elder (Aegopodium podagraria) rhizomes., Planta. mai 1985 ;164(1):75–82. doi: 10.1007/BF00391028 (vaadatud 12.06.2016)
  15. ↑ Find a Vitamin or Supplement GOUTWEED (vaadatud 12.06.2016)
  16. ↑ James A. Duke, Handbook of Medicinal Herbs, Second Edition, lk 346, CRC Press, 2002. Vaadatud 12.06.2016)
  17. ↑ Olga Koyro, HEPATOPROTECTIVE POTENTIAL OF GOUTWEED (AEGOPODIUM PODAGRARIA L.): SCREENING, jaanuar 2013 (vaadatud 12.06.2016)
  18. ↑ Toivo Niiberg, Enn Lauringson, "Umbrohud tüliks ja tuluks", Maalehe Raamat, lk 127, 2007
  19. ↑ Susan L. Woodward, Joyce A. Quinn, Encyclopedia of Invasive Species: From Africanized Honey Bees to ..., 1. köide, k 376–379, 2011. Vaadatud 12.06.2016)

Kirjandus

[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Harilik_naat&oldid=6517861"