5. veebruar
| << Veebruar >> | ||||||
| E | T | K | N | R | L | P |
| 29 | 30 | 31 | 1 | 2 | 3 | 4 |
| 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
| 12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
| 19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
| 26 | 27 | 28 | 29 | 1 | 2 | 3 |
| 2024 | ||||||
5. veebruar on Gregoriuse kalendri 36. päev. Juliuse kalendri järgi 23. jaanuar (1901–2099).
Sündmused
[muuda | muuda lähteteksti]- 1536 – linnakodanike ja aadlike vahel toimus Tallinna turul verine lööming uue ordumeistri Hermann von Brüggenei vastuvõtu ajal.[1]
- 1803 – koostati "Rahvahariduse esialgsed eeskirjad", mille kohaselt nähti ette nelja liiki õppeasutuste loomist: kihelkonnakoolid kohtadel, kreiskoolid maakonnalinnades, kubermangukoolid ehk gümnaasiumid kubermangulinnades ning ülikoolid.[1] Et koole keskselt juhtida, moodustati Venemaal kuus õpperingkonda.[1] Tartu ülikooli ja õpperingkonna juhiks (kuraatoriks) sai Friedrich Maximilian Klinger.[1]
- 1925 – Riigikogu võttis vastu Kultuurkapitali seaduse.
- 1927 – Riias kirjutati alla uuele Eesti-Läti tolliliidu lepingule, mis pidi jõustuma 1. jaanuaril 1932.
- 1926 – 6. veebruarini toimunud korvpallivõistlused Tallinnas Läti ja Eesti vahel: Eesti ja Läti kolmandad maavõistlused võitis 26:20 Eesti.[2]
- 1928 – avati Lelle–Papiniidu kitsarööpmeline raudtee, mis lühendas märkimisväärselt Tallinna-Pärnu liini pikkust.
- 1928 – Eesti Spordi Keskliit kinnitas Amsterdami olümpiamängudeks ettevalmistuse eelarve (238 000 marka) kuni 1. maini. Eelarve suurimad kulud olid kergejõustikule ja jalgpallile.[2]
- 1929 – toimus suurim skandaal Eesti parlamendi ajaloos: Põllumeeste Kogude häälekandja peatoimetaja Artur Tupits andis sotsialistide ridadesse kuuluvale haridus- ja sotsiaalministrile Leopold Johansonile Riigikogu vestibüülis pealtnägijate silme all kõrvakiilu.[3] Järgnenud päevil arutati Riigikogus ainuüksi skandaaliga seotud asju, sisuline töö suikus.
- 1937 – riigivanem Konstantin Päts kinnitas maakondade vapid.
- 1939 – asutati Tallinna Peetruse kogudus.[4]
- 1939 – Riias lõppesid Euroopa meistrivõistlused kiiruisutamises. Eestlastena võttis ainsana osa Leopold Reivart, kes sai mitmevõistluses 19. koha.[2]
- 1939 – toimus Oslo poksiturniir, kus eestlastest võitsid Karl Käbi ja Harald Kanepi.[2]
- 1940 – Punase Risti peavalitsuse ruumides hävitati 1939. aasta Ühisabi postmarkide ülejääk 57 520,30 krooni väärtuses.
- 1941 – Tallinnas algas EKP IV kongress, kus valiti EKP esimeseks sekretäriks Karl Säre.
- 1959 – Saaremaal Kihelkonna lähedal Viki külas asutati Mihkli Talumuuseum.
- 1994 – alguse sai sihtasutuse Fenno-Ugria seminar "Soome-ugri rahvaste keel ja kultuur ja ajalugu".
- 1998 – Riigikohus tunnistas, et keelenõuete karmistamise seadus on põhiseadusega pahuksis.
- 1999 – esimeste eestlastena mõisteti elukas ajaks vangi narkootikumidega tegelenud Marko Mehine ja Alvin Lind.
- 2005 – "Eurolaulu" võitis ansambel Suntribe lauluga "Let's Get Loud", mille autor on Sven Lõhmus.
Maailmas
[muuda | muuda lähteteksti]- 146 eKr – Kolmas Puunia sõda lõppes Kartaago vallutamisega Rooma vägede poolt.
- 2 eKr – Rooma senat andis keiser Augustusele tiitli pater patriae ('isamaa isa').
- 62 – Pompei maavärin Itaalias
- 1500 – Ludovico Sforza vallutas saksa ja šveitsi palgasõdurite kaasabil Prantsusmaalt tagasi Milano.
- 1556 – Prantsuse kuningas Henri II ja Hispaania kuningas Felipe II sõlmisid vaherahu.
- 1679 – Prantsuse-Hollandi sõda: Saksa-Rooma keiser Leopold I ja Prantsuse kuningas Louis XIV kirjutasid alla Nijmegeni rahulepingule.
- 1782 – Hispaania väed vallutasid Suurbritannialt Minorca saare.
- 1818 – Rootsi kuningaks sai Karl XIV Johan.
- 1818 – Ameerika Ühendriigid sõlmisid Portugali ja Taaniga sõpruslepingu.
- 1859 – Valahhia ja Moldova moodustasid Ühendvürstiriigi.
- 1880 – Peterburis nurjus Stepan Halturini atentaat Aleksander II-le.
- 1885 – Kongost sai Belgia kuninga isiklik omand.
- 1887 – Milanos esietendus Giuseppe Verdi ooper "Othello".
- 1900 – USA ja Suurbritannia sõlmisid Panama kanali lepingu.
- 1917 – Mehhiko kuulutati föderaalvabariigiks.
- 1924 – BBC edastas esimest korda oma programmis ajasignaale.
- 1945 – Teine maailmasõda. USA väed kindral Douglas MacArthuri juhtimisel vallutasid Filipiinide pealinna Manila.
- 1958 – Põhja-Korea tegi ettepaneku, kus soovitas kõikidel võõrvägedel lahkuda Põhja- ja Lõuna-Koreast.
- 1958 – USA lennuk kaotas vesinikupommi Georgia ranniku lähedal, pommi pole siiani leitud.
- 1962 – Prantsuse president Charles de Gaulle toetas Alžeeria iseseisvumist.
- 1971 – Apollo 14 maandus Kuul.
- 1976 – Guatemalas toimunud maavärinas hukkus ligikaudu 23 000 inimest.
- 1985 – Hispaania poolt 1969. aasta mais suletud piir Gibraltariga avati taas täielikult.
- 1990 – Nõukogude president Mihhail Gorbatšov deklareeris kommunistliku partei pleenumil, et NLKP-l tuleb loobuda võimumonopolist.
- 1994 – Sarajevo turul hukkus mürsuplahvatuses 68 inimest.
- 1996 – paavst Johannes Paulus II saabus visiidile Guatemalasse.
- 1997 – kolm Šveitsi panka teatasid holokausti ohvritele, et loovad 100 miljoni Šveitsi frangi suuruse mälestusfondi.
- 1998 – ligi 600 0000 Sri Lanka istandustöölist alustas streiki, kus nõudsid kõrgemat palka.
Sündinud
[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis sündinud 5. veebruaril
- 1804 – Johan Ludvig Runeberg, soome luuletaja
- 1849 – Ado Grenzstein, eesti ajakirjanik ja pedagoog
- 1862 – André Citroën, prantsuse autotööstuse rajaja
- 1911 – Jussi Björling, rootsi tenor
- 1933 – Jörn Donner, soome poliitik ja kirjanik
- 1949 – Charlotte Rampling, Suurbritannia filminäitleja
- 1968 – Marcus Grönholm, soome rallisõitja
- 1975 – Giovanni van Bronckhorst, hollandi jalgpallur
- 1985 – Cristiano Ronaldo, portugali jalgpallur
- 1992 – Neymar, Brasiilia jalgpallur
Surnud
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Surnud 5. veebruaril
- 1941 – Otto Strandman, Eesti poliitik ja diplomaat
- 1971 – Mátyás Rákosi, Ungari kommunistlik poliitik
- 2013 – Egil Hovland, norra helilooja
- 2020 – Kirk Douglas, Ameerika Ühendriikide filminäitleja ja -produtsent
Pühad
[muuda | muuda lähteteksti]- ...
Ilmarekordid
[muuda | muuda lähteteksti]- Tallinna maksimumtemperatuur +5,2 °C (1990)
- Tallinna miinimumtemperatuur –25,7 °C (1969)
- Tartu maksimumtemperatuur +5,3 °C (1993)
- Tartu miinimumtemperatuur –32,0 °C (1870)