Mine sisu juurde

Punase kuninganna hüpotees

Allikas: Vikipeedia
John Tennieli illustratsioon Alice'ist ja Punasest kuningannast. Alice kurdab, et ta on jooksmisest väsinud, kuid endiselt samas kohas, kus jooksma hakates. Punase kuninganna sõnutsi tulebki tema maal kõigest väest joosta, et paigal püsida. Nõnda peavad ka liigid looduses pidevalt arenema, et vältida väljasuremist ning säilitada oma endine positsioon.

Punase kuninganna hüpotees on evolutsiooniline teooria, mis kirjeldab liikidevahelist võidurelvastumist ja mille järgi peab iga liik elus püsimiseks pidevalt arenema.

Kui varem peeti evolutsiooni suunavaks jõuks liikide vajadust ümbritseva keskkonnaga kohaneda, siis hiljem on leitud, et palju olulisemat rolli mängivad liikidevahelised suhted.[1] Kui kooslusesse kuuluvatest liikidest kasvõi üks muutub, siis sunnib ta sellega muutuma ka kõiki teisi.

Seda on kasutatud ka sugude olemasolu põhjendamiseks, väites, et suguline paljunemine võimaldab parasiteeritavatel parasiteerijatega evolutsioonis sammu pidada.[2][3]

Hüpoteesi püstitas 1973. aastal Leigh Van Valen ja selle nimetus tuleneb Lewis Carrolli raamatust "Alice peeglitagusel maal ja mida ta seal nägi" (1872; eesti keeles 1993).[4]

  1. "Teadlased näitasid katses evolutsiooni tagant tõukavat jõudu" Novaator, 26. veebruar 2010
  2. William D. Hamilton (1980). "Sex versus Non-Sex versus Parasite" Oikos, Vol 35, Fasc 2, lk 282–290
  3. "Scientists discover the point of sex" The Telegraph, 8. juuli 2011
  4. "Leigh Van Valen, Evolution Revolutionary, Dies at 76" The New York Times, 30. oktoober 2010

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]